Euroopa Parlament lükkab ettevõtete jätkusuutlikkuse kohustusi edasi

Lühidalt

3. aprillil 2025 võttis Euroopa Parlament vastu direktiivi, mis lükkab edasi teatud jätkusuutlikkuse ja hoolsuskohustuse teabe avaldamise kohustuste kohaldamiskuupäevi ettevõtetele. See otsus annab ettevõtetele rohkem aega uuteks reegliteks valmistumiseks, säilitades samal ajal ELi keskkonna- ja sotsiaaleesmärgid.

Taust

Euroopa Liit on viimastel aastatel vastu võtnud kaks olulist direktiivi: ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandluse direktiiv (CSRD, direktiiv 2022/2464) ja ettevõtete jätkusuutlikkuse hoolsuskohustuse direktiiv (CSDDD, direktiiv 2024/1760). CSRD kohustab suuri ettevõtteid avaldama teavet oma keskkonna- ja sotsiaalse mõju kohta, samas kui CSDDD nõuab neilt inimõiguste ja keskkonna kahjustamise tuvastamist ja ennetamist oma tarneahelas. Algselt pidid liikmesriigid need direktiivid oma siseriiklikku õigusesse üle võtma alates 2025-2026. aastast. Ettevõtete praktiliste raskuste tõttu tegi Euroopa Komisjon ettepaneku tähtaegade edasilükkamiseks.

Mis otsustati

Euroopa Parlament kiitis heaks komisjoni ettepaneku lükata teatud ettevõtete kategooriate kohaldamiskuupäevad kahe aasta võrra edasi. Täpsemalt:

• CSRD puhul: ettevõtted, kes juba kuuluvad direktiivi reguleerimisalasse (suured börsil noteeritud ja noteerimata ettevõtted), peavad reegleid kohaldama alates 2027. aastast 2025. aasta asemel; börsil noteeritud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) saavad aega kuni 2028. aastani 2026. aasta asemel.
• CSDDD puhul: suurimate ettevõtete (üle 5000 töötaja) hoolsuskohustused hakkavad kehtima alates 2028. aastast 2027. aasta asemel; teised suured ettevõtted (üle 1000 töötaja) alates 2029. aastast 2028. aasta asemel.

Vastuvõetud tekst on parlamendi ja nõukogu (liikmesriigid) vahelise kokkuleppe tulemus, mis tähendab, et tegemist on direktiivi (EL) 2025/794 lõpliku versiooniga. Liikmesriigid peavad need uued kuupäevad oma siseriiklikku õigusesse üle võtma teatud tähtajaks.

Hääletuse tulemus

Ettepanek võeti vastu ilma nimehääletuseta, mis viitab laialdasele konsensusele. Üksikasjad poolt-, vastu- või erapooletute häälte arvu kohta puuduvad.

Mida see kodanike jaoks tähendab

Euroopa kodanike jaoks tähendab see edasilükkamine, et teave ettevõtete jätkusuutlikkuse kohta (nagu nende süsiniku jalajälg või sotsiaalsed tavad) on kättesaadav veidi hiljem kui algselt kavandatud. Direktiivide eesmärgid jäävad siiski muutumatuks: lõppkokkuvõttes peavad ettevõtted olema läbipaistvamad ja vastutustundlikumad. Tarbijad saavad seega teha teadlikumaid valikuid ning töötajad ja kohalikud kogukonnad on kuritarvituste eest paremini kaitstud. See lisaaeg võimaldab ettevõtetel valmistuda ilma kiirustamata, mis peaks parandama aruannete kvaliteeti ja vähendama halduskoormust.