Euroopa Parlament võttis 6. mail 2025 vastu muudatuse võrdlusindeksite määruses (benchmarks). Neid indekseid kasutatakse finantslepingutes, nagu intressimäärad või aktsiaindeksid. Läbivaatamise eesmärk on selgitada, millised indeksid on hõlmatud, paremini reguleerida ELi-välistest riikidest pärit indekseid ja leevendada teatavaid aruandluskohustusi.
Algne määrus (EL) 2016/1011, tuntud kui "BMR" (Benchmark Regulation), kehtestati pärast intressimääradega manipuleerimise skandaale nagu Libor. See kehtestab võrdlusindeksite haldajatele ranged reeglid nende usaldusväärsuse tagamiseks. Selle kohaldamisala oli aga liiga lai, hõlmates isegi vähekasutatud või mittekriitilisi indekseid. Lisaks tuli kolmandatest riikidest (ELi-välised) pärit indeksid tunnustada või heaks kiita, mis tekitas halduskoormust. Euroopa Komisjon tegi 2023. aastal ettepaneku reeglite lihtsustamiseks ja kohandamiseks.
Parlament kiitis heaks nõukogu seisukoha, mis muudab 2016. aasta määrust. Peamised muudatused on:
Vastuvõetud tekst on parlamendi ja nõukogu kokkuleppe tulemus (tavaseadusandlik menetlus). Raportöör oli Jonás Fernández (S&D, Hispaania).
Hääletus toimus 6. mail 2025. Parlament kiitis nõukogu seisukoha heaks ilma muudatusteta, kättetõstmisega (üksikuid hääli ei loendatud). Otsus on seega vastu võetud.
Eraisikute jaoks on need muudatused peamiselt kaudsed. Võrdlusindekseid kasutatakse hüpoteeklaenude intressimäärade, pensionifondide tootluse või säästutoodete tulemuste arvutamiseks. Lihtsustades mittekriitiliste indeksite reegleid, vähenevad pankade ja varahaldurite vastavuskulud, mis võib kaasa tuua tarbijatele madalamad tasud. Kriitilised indeksid jäävad aga rangelt kontrollitud, et vältida manipuleerimist. Kolmandate riikide indeksitele avamine võimaldab suuremat investeerimisvalikut, kuid samaväärsuse tagatistega. Kokkuvõttes on läbivaatamise eesmärk tasakaalustada investorite kaitse ja Euroopa finantsturu konkurentsivõime.