Euroopa Parlament kiitis muudatustega heaks komisjoni ettepaneku ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga. Saadikud tugevdasid kohustust esitada parlamendile ja nõukogule iga-aastane aruanne, ÜMTde juurdepääsu Euroopa programmidele ja fondide eraldamise kriteeriume. See tekst on parlamendi seisukoht; nõukogu peab selle nüüd läbi vaatama ja ei saa sellest kõrvale kalduda ilma parlamenti sellest teavitamata.
ÜMTd on territooriumid, mis on seotud liikmesriikidega (näiteks Gröönimaa, Prantsuse Polüneesia või Hollandi Antillid), kuid ei ole Euroopa Liidu osa. Otsus (EL) 2021/1764 reguleerib nende suhteid ELiga, sealhulgas rahalist abi. Komisjon tegi ettepaneku muuta seda raamistikku suurema paindlikkuse ja strateegilise sidususe saavutamiseks. Parlament muutis teksti suurema läbipaistvuse ja järelevalve huvides.
Kohustuslik iga-aastane aruanneKomisjon peab igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aruande ÜMTdele antava rahalise abi kohta: fondide eraldamine ja kasutamine, saavutatud tulemused, vastuvõtuvõime, eraldamata fondide kasutamine ja tugistruktuuride tõhusus.
Hõlbustatud juurdepääs liidu programmideleKomisjon peab aktiivselt edendama, hõlbustama ja toetama ÜMTde juurdepääsu liidu programmidele (näiteks Erasmus+, Euroopa Horisont või Euroopa konkurentsivõime fond). Ta peab hindama praktilisi takistusi ja pakkuma lahendusi, sealhulgas kohandatud abikõlblikkuse kriteeriume, erimeetmeid, tehnilist abi ja suutlikkuse suurendamist.
Piirkondliku toetussumma prioriteedidPiirkondliku eraldise rakendamisel antakse prioriteet investeeringutele, mis on kooskõlas julgeoleku- ja majanduslike strateegiliste huvidega ning tugevdavad ÜMTde piirkondlikku terviklikkust ja integratsiooni, eelkõige turvalise ühenduvuse, säästva merenduskoostöö, ookeanide juhtimise, katastroofivalmiduse, toidujulgeoleku ja energiakindluse valdkonnas.
Eraldamata fondide reguleerimineEraldamata fondide kasutamine peab vastama selgetele kriteeriumidele, läbipaistvale otsustusprotsessile ja asjakohasele aruandlusele Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Laiendatud kahepoolse eraldamise kriteeriumidKahepoolse territoriaalse koostöö eraldis võtab lisaks olemasolevatele kriteeriumidele (eripärad, vajadused, arengutase, tulemused) arvesse ka geostrateegilist tähtsust, panust piirkondlikku stabiilsusesse, merendusjulgeolekusse, ühenduvusse, kriitilisse taristusse ja vastupanuvõimesse.
Parlament võttis teksti vastu 460 poolt-, 76 vastu- ja 81 erapooletu häälega.
ÜMTde elanike jaoks tähendab see hääletus, et neid puudutavad Euroopa fondid on parlamendile ja nõukogule esitatava avaliku iga-aastase aruande objektiks, sealhulgas üksikasjad nende kasutamise ja tulemuste kohta. Territooriumidel on lihtsam osaleda sellistes programmides nagu Erasmus+ või Euroopa Horisont ning piirkondlikud investeeringud suunatakse sellistele prioriteetidele nagu merendusjulgeolek, ühenduvus või energiakindlus. Eraldamiskriteeriumides võetakse rohkem arvesse iga territooriumi geostrateegilist tähtsust. Teksti peab veel läbi vaatama nõukogu; kui ta soovib sellest kõrvale kalduda, peab ta parlamendi sellest teavitama ja pidama uuesti nõu oluliste muudatuste korral.
Euroopa Parlament kiitis 12. novembril 2026 heaks rea muudatusettepanekuid otsusele, mis reguleerib ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimist Liiduga. Uute iga-aastaste aruandekohustuste ja laiendatud eraldamiskriteeriumide taga on tegelik küsimus lihtne: kas Euroopa maksumaksjad näevad lõpuks, kuhu nende raha läheb, ja kas territooriume koheldakse strateegiliste partneritena, mitte rahajagamispunktidena?
Uus kohustuslik iga-aastane aruanne on edasiminek. Seni andis komisjon aru programmi täitmisest, täpsustamata fondide tegelikku jaotamist, saavutatud tulemusi või tugistruktuuride tõhusust. Nüüd saavad parlament ja nõukogu iga-aastase ülevaate, sealhulgas eraldamata fondide kasutamise kohta. ÜMT-de kodanike jaoks tähendab see, et Euroopa raha, mis rahastab taristut, koolitust või kliimaprojekte, jälgitakse ja hinnatakse. Kohalike ettevõtete jaoks on see stiimul kandideerida Liidu programmidesse, teades, et praktilised takistused tehakse kindlaks ja põhimõtteliselt kõrvaldatakse.
Kuid aruanne ei ole sanktsioonivõim. Parlament saab tuvastada hilinemisi või raiskamist, mitte neid otseselt parandada. Komisjon jääb fondide eraldamisel kohtunikaks ja osaliseks ning nõukogul, kes esindab liikmesriike, ei ole kohustust nende aruannete põhjal tegutseda. Läbipaistvus on vajalik, kuid mitte piisav tingimus. Tõeline vastutus eeldaks, et eraldamisotsused teevad asutused, kes kannavad nende eest poliitilist vastutust, ja et kasutamata fondid suunatakse kiiresti ümber, mitte ei jää reservidesse seisma.
Eraldamiskriteeriumide laiendamine geostrateegilisele tähtsusele, mereturvalisusele või ühenduvusele on vastus kontekstile. ÜMT-d on Euroopa eelpostid Atlandil, Arktikas, Kariibidel ja Vaiksel ookeanil. Välissekkumiste vastu on õigustatud, et Euroopa raha toetab investeeringuid, mis tugevdavad Liidu kohalolu, majandusvööndite järelevalvet või kriitilise taristu vastupanuvõimet. Nende kriteeriumide lisamine I lisasse annab õigusliku aluse sellele, mis seni oli vaid retoorika.
Oht on aga killustamine. Kriteeriumide lisamine ilma selge hierarhiata avab ukse eraldamistele, mida dikteerivad diplomaatilised kaalutlused, mitte majanduslik tõhusus. Kõige strateegilisemad territooriumid ei ole tingimata need, kes fondid kõige paremini vastu võtavad. Vastuvõtuvõimet mainitakse endiselt, kuid nüüd konkureerivad sellega geopoliitilised eesmärgid. Ettevõtjate jaoks tähendab see, et hanked muutuvad keerukamaks, mitmete ja mõnikord vastuoluliste kriteeriumidega. Lihtsustamine oleks tähendanud vahendite koondamist piiratud arvule selgetele prioriteetidele, mitte eesmärkide kuhjamist.
Iga-aastane aruanne ei asenda poliitilist otsust: see valgustab, kuid ei karista.
Euroopa Parlament kiitis 12. novembril 2026 heaks rea muudatusettepanekuid otsusele, mis reguleerib ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimist Liiduga. Uute iga-aastaste aruandekohustuste ja laiendatud eraldamiskriteeriumide taga on tegelik küsimus lihtne: kas Euroopa maksumaksjad näevad lõpuks, kuhu nende raha läheb, ja kas territooriume koheldakse strateegiliste partneritena, mitte rahajagamispunktidena?
Uus kohustuslik iga-aastane aruanne on edasiminek. Seni andis komisjon aru programmi täitmisest, täpsustamata fondide tegelikku jaotamist, saavutatud tulemusi või tugistruktuuride tõhusust. Nüüd saavad parlament ja nõukogu iga-aastase ülevaate, sealhulgas eraldamata fondide kasutamise kohta. ÜMT-de kodanike jaoks tähendab see, et Euroopa raha, mis rahastab taristut, koolitust või kliimaprojekte, jälgitakse ja hinnatakse. Kohalike ettevõtete jaoks on see stiimul kandideerida Liidu programmidesse, teades, et praktilised takistused tehakse kindlaks ja põhimõtteliselt kõrvaldatakse.
Kuid aruanne ei ole sanktsioonivõim. Parlament saab tuvastada hilinemisi või raiskamist, mitte neid otseselt parandada. Komisjon jääb fondide eraldamisel kohtunikaks ja osaliseks ning nõukogul, kes esindab liikmesriike, ei ole kohustust nende aruannete põhjal tegutseda. Läbipaistvus on vajalik, kuid mitte piisav tingimus. Tõeline vastutus eeldaks, et eraldamisotsused teevad asutused, kes kannavad nende eest poliitilist vastutust, ja et kasutamata fondid suunatakse kiiresti ümber, mitte ei jää reservidesse seisma.
Eraldamiskriteeriumide laiendamine geostrateegilisele tähtsusele, mereturvalisusele või ühenduvusele on vastus kontekstile. ÜMT-d on Euroopa eelpostid Atlandil, Arktikas, Kariibidel ja Vaiksel ookeanil. Välissekkumiste vastu on õigustatud, et Euroopa raha toetab investeeringuid, mis tugevdavad Liidu kohalolu, majandusvööndite järelevalvet või kriitilise taristu vastupanuvõimet. Nende kriteeriumide lisamine I lisasse annab õigusliku aluse sellele, mis seni oli vaid retoorika.
Oht on aga killustamine. Kriteeriumide lisamine ilma selge hierarhiata avab ukse eraldamistele, mida dikteerivad diplomaatilised kaalutlused, mitte majanduslik tõhusus. Kõige strateegilisemad territooriumid ei ole tingimata need, kes fondid kõige paremini vastu võtavad. Vastuvõtuvõimet mainitakse endiselt, kuid nüüd konkureerivad sellega geopoliitilised eesmärgid. Ettevõtjate jaoks tähendab see, et hanked muutuvad keerukamaks, mitmete ja mõnikord vastuoluliste kriteeriumidega. Lihtsustamine oleks tähendanud vahendite koondamist piiratud arvule selgetele prioriteetidele, mitte eesmärkide kuhjamist.
Iga-aastane aruanne ei asenda poliitilist otsust: see valgustab, kuid ei karista.