Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles tehakse ettepanek muuta parlamendi kodukorda, et võimaldada naisparlamendiliikmetel hääletada volituse alusel. Konkreetselt saab naisparlamendiliige anda oma hääle täiskogus üle teisele enda valitud parlamendiliikmele alates kolm kuud enne eeldatavat sünnikuupäeva kuni kuus kuud pärast sünnitust. Tekst võeti vastu 578 poolthäälega, 25 vastuhäälega ja 4 erapooletuks jäämisega. Tegemist on parlamendi enda ettepanekuga, mille peavad nüüd heaks kiitma liikmesriigid.
Praegu ei näe Euroopa Parlamendi liikmete kodukord ette ühtegi volituse alusel hääletamise mehhanismi. Naisparlamendiliige, kes sünnitab, ei saa seega oma mandaati täielikult täita, kui ta ei ole täiskogu saalis kohal. 2023. aastal taotlesid eri poliitiliste rühmade parlamendiliikmed vanemapuhkuse tunnustamist ja kaughääletamise võimalusi. 2025. aastal algatas parlament Euroopa valimisakti läbivaatamise ning nõukogu võttis vastavad muudatused vastu 2026. aasta mais. Täna vastu võetud resolutsioon täiendab seda protsessi, muutes parlamendiliikmete kodukorda.
Hääle edasiandmine teisele parlamendiliikmeleNaisparlamendiliige saab anda oma hääle täiskogus üle teisele enda valitud parlamendiliikmele. Praegu sellist mehhanismi ei ole.
Kolm kuud enne sündiHääle edasiandmine on võimalik alates kolm kuud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.
Kuni kuus kuud pärast sünnitustHääle edasiandmine jääb võimalikuks kuni kuus kuud pärast sünnitust.
Parlamendiliikmete kodukorra muutmineResolutsioonile lisatud kodukorra muutmise eelnõu muudab Euroopa Parlamendi liikmete kodukorda, et sellesse õigus sätestada.
Üleskutse liikmesriikideleParlament kutsub liikmesriike üles kiitma heaks Euroopa valimisakti muudatuse ja lõpetama kiiresti vajalikud menetlused.
Resolutsioon võeti vastu 578 poolthäälega, 25 vastuhäälega ja 4 erapooletuks jäämisega.
See meede võimaldab naisparlamendiliikmetel jätkata oma valijate esindamist sünnituse ümber toimuval ajal, ilma et neid karistataks füüsilise puudumise eest. Selle eesmärk on tugevdada soolist võrdõiguslikkust parlamendis ja julgustada rohkem naisi Euroopa valimistel kandideerima. Kodanike jaoks tähendab see, et nende valimisringkond jääb esindatuks ka siis, kui nende parlamendiliige on rasedus- ja sünnituspuhkusel. Tekst tuleb enne kohaldamist veel liikmesriikidel heaks kiita.
Euroopa Parlament võttis 578 poolt-, 25 vastu- ja 4 erapooletu häälega vastu omaenda kodukorra muudatuse: saadik saab edaspidi usaldada oma hääle täiskogus teisele enda valitud saadikule, alates kolm kuud enne eeldatavat sünnitähtaega kuni kuus kuud pärast sünnitust. Sellist mehhanismi varem ei olnud. Kuid midagi ei ole veel kohaldatav: nõukogu peab määruse vastu võtma ja liikmesriigid peavad heaks kiitma Euroopa valimisakti muudatuse.
Tekst ei loo Euroopa vanemapuhkust ega üldist kaughääletamist. See kirjutab saadikute kodukorda õiguse, mis on piiratud nii ajas kui ka sisus: sünnitav saadik saab oma hääle delegeerida ja ainult sünnituse ümber oleva ajavahemiku jooksul. Mandaati täidetakse endiselt, valimisringkond on endiselt esindatud, kuid poliitiline otsus antakse üle vabalt valitud kolleegile.
See valik volituse kasuks elektroonilise hääletamise asemel on väärtuslik: see jääb jälgitavaks ja kontrollitavaks. Delegeeritud hääl on tuvastatav, omistatav nimetatud volitatule ega haju tehnilises süsteemis, mille eest keegi ei vastutaks. Põhjendustes viidatud läbipaistvus on siin vaid poliitiline õigustus, mitte uus kohustus, kuid mehhanism ise liigub selles suunas.
Piir on selge: meede ei hõlma laiemat vanemapuhkust ega haiguse või õnnetuse tõttu puudumist. See on sihitud vastus konkreetsele probleemile, mitte parlamendimandaadi ümberkujundamine.
Tegelik küsimus ei ole põhimõte, vaid ajakava. Parlament võttis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 223 lõike 2 alusel vastu seadusandliku resolutsiooni: nõukogu peab määruse vastu võtma ja liikmesriigid peavad heaks kiitma valimisakti muudatuse vastavalt oma põhiseaduslikele reeglitele. Kuni need etapid on läbitud, ei saa ükski saadik oma häält delegeerida.
Iga viivituse kuu hind on aga tuvastatav: sünnituse tõttu puuduv saadik jätab oma valimisringkonna hääletuste ajal hääleta ja naised, kes kõhklevad kandideerimast, teavad, et reegel ei ole veel jõus. Parlament palub liikmesriikidel tegutseda kiiresti; see on teksti ainus osa, mis sõltub neist, ja just see määrab, kas õigus kunagi tekib.
Lihtsam lähenemine oleks olnud kirjutada mehhanism otse parlamendi kodukorda, ilma kodukorra ja valimisakti muutmise kaudu. Raske tee valik maksab aja arvelt ja aeg maksab kaotatud esindatuse arvelt.
578 häälega vastu võetud õigus kehtib alles siis, kui nõukogu ja liikmesriigid on selle kohaldatavaks muutnud.
Euroopa Parlament võttis 578 poolt-, 25 vastu- ja 4 erapooletu häälega vastu omaenda kodukorra muudatuse: saadik saab edaspidi usaldada oma hääle täiskogus teisele enda valitud saadikule, alates kolm kuud enne eeldatavat sünnitähtaega kuni kuus kuud pärast sünnitust. Sellist mehhanismi varem ei olnud. Kuid midagi ei ole veel kohaldatav: nõukogu peab määruse vastu võtma ja liikmesriigid peavad heaks kiitma Euroopa valimisakti muudatuse.
Tekst ei loo Euroopa vanemapuhkust ega üldist kaughääletamist. See kirjutab saadikute kodukorda õiguse, mis on piiratud nii ajas kui ka sisus: sünnitav saadik saab oma hääle delegeerida ja ainult sünnituse ümber oleva ajavahemiku jooksul. Mandaati täidetakse endiselt, valimisringkond on endiselt esindatud, kuid poliitiline otsus antakse üle vabalt valitud kolleegile.
See valik volituse kasuks elektroonilise hääletamise asemel on väärtuslik: see jääb jälgitavaks ja kontrollitavaks. Delegeeritud hääl on tuvastatav, omistatav nimetatud volitatule ega haju tehnilises süsteemis, mille eest keegi ei vastutaks. Põhjendustes viidatud läbipaistvus on siin vaid poliitiline õigustus, mitte uus kohustus, kuid mehhanism ise liigub selles suunas.
Piir on selge: meede ei hõlma laiemat vanemapuhkust ega haiguse või õnnetuse tõttu puudumist. See on sihitud vastus konkreetsele probleemile, mitte parlamendimandaadi ümberkujundamine.
Tegelik küsimus ei ole põhimõte, vaid ajakava. Parlament võttis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 223 lõike 2 alusel vastu seadusandliku resolutsiooni: nõukogu peab määruse vastu võtma ja liikmesriigid peavad heaks kiitma valimisakti muudatuse vastavalt oma põhiseaduslikele reeglitele. Kuni need etapid on läbitud, ei saa ükski saadik oma häält delegeerida.
Iga viivituse kuu hind on aga tuvastatav: sünnituse tõttu puuduv saadik jätab oma valimisringkonna hääletuste ajal hääleta ja naised, kes kõhklevad kandideerimast, teavad, et reegel ei ole veel jõus. Parlament palub liikmesriikidel tegutseda kiiresti; see on teksti ainus osa, mis sõltub neist, ja just see määrab, kas õigus kunagi tekib.
Lihtsam lähenemine oleks olnud kirjutada mehhanism otse parlamendi kodukorda, ilma kodukorra ja valimisakti muutmise kaudu. Raske tee valik maksab aja arvelt ja aeg maksab kaotatud esindatuse arvelt.
578 häälega vastu võetud õigus kehtib alles siis, kui nõukogu ja liikmesriigid on selle kohaldatavaks muutnud.