Euroopa Parlament võttis esimesel lugemisel vastu oma seisukoha, kiites heaks nõukoguga saavutatud esialgse kokkuleppe Euroopa Kemikaaliameti uue määruse kohta. Ametist saab juriidilise isiku staatusega liidu organ, mille asukoht on Helsingis, ning täpsustatakse selle eesmärke ja ülesandeid, sealhulgas läbipaistvuse valdkonnas. See tekst on liidu valitsustega peetud läbirääkimiste lõplik tulemus; valitsused peavad selle veel ametlikult heaks kiitma, enne kui sellest saab seadus.
Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) loodi 2007. aastal, et hallata kemikaale käsitlevate õigusaktide (REACH) tehnilisi, teaduslikke ja haldusküsimusi. Aja jooksul on muud valdkondlikud õigusaktid andnud ametile uusi ülesandeid. Vastuvõetud määruse eesmärk on selgitada ameti õiguslikku staatust, asukohta ja ülesandeid ning suurendada selle tegevuse läbipaistvust. Määrus koondab ühte teksti ameti suhtes kohaldatavad eeskirjad ja muudab mitut valdkondlikku määrust.
Liidu organi staatusAmetist saab juriidilise isiku staatusega liidu organ, kellel on riigisisese õiguse kohaselt juriidilistele isikutele tunnustatud võimalikult lai õigus- ja teovõime. Ametit esindab tegevdirektor.
Asukoht HelsingisAmeti asukoht on Helsingi Soomes.
Laiendatud eesmärgidAmet aitab rakendada liidu õigusakte, mis käsitlevad kemikaalide ohtlikkust, riske, ohutut kasutamist ja keskkonnaalast säästlikkust. Amet seab eesmärgiks inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse, sealhulgas haavatavate rühmade puhul, edendades samal ajal ainete vaba liikumist siseturul ja võttes arvesse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete erivajadusi.
Loomkatseteta meetodite edendamineAmet edendab ja tugevdab ohtlike kemikaalide asendamise alast asjatundlikkust ning loomkatseteta lähenemisviiside ja uute meetodite väljatöötamist.
Taotluste läbipaistvusAmet peab oma veebisaidil avaldama taotlused, mille ta saab oma tehnilise ja teadusliku toetamise ülesannete raames, samuti Euroopa Parlamendi või liikmesriigi esitatud teaduslike nõuannete taotlused, ning ajakohastama regulaarselt nende taotluste menetlemise seisu.
Parlament võttis teksti vastu 561 poolt- ja 13 vastuhäälega ning 39 erapooletuks jäämisega (elektrooniline nimeline hääletus).
See määrus kinnitab Euroopa Kemikaaliameti rolli liidus kemikaalide riskide hindamise sõltumatu teadusliku tugipunktina. Kodanikud saavad parema läbipaistvuse ameti taotluste osas ja suurema pühendumuse loomkatseteta meetoditele. Ettevõtete, eriti VKEde, erivajadusi võetakse ameti töös arvesse. Tekst tuleb enne jõustumist veel nõukogul ametlikult heaks kiita.
Parlament kiitis 561 poolt-, 13 vastu- ja 39 erapooletu häälega heaks Euroopa Kemikaaliameti uue määruse. Ametist saab juriidilise isiksusega liidu organ, mille peakorter jääb Helsingisse, ja selle eesmärgid on selgelt sõnastatud: tervise ja keskkonna kaitse, sealhulgas haavatavate rühmade kaitse, ainete vaba liikumine siseturul, konkurentsivõime, VKEde vajadused, loomkatseteta meetodite edendamine. Nõukogu peab teksti veel ametlikult kinnitama.
Teksti väärtus seisneb selles, et see koondab ühte määrusesse ameti staatuse, peakorteri ja ülesanded, mis olid alates 2007. aastast hajutatud umbes kümnesse valdkondlikku õigusakti. Keemiasektoris tegutsevale VKEle on teadmine, kes hindab, kes nõustab ja kes otsustab, tõeline loetavuse võit. Juriidiline isiksus ja peakorter Helsingis ei muuda igapäevaelu, kuid teevad lõpu järjestikuste tekstide tekitatud ebaselgusele.
Siiski ei ütle staatuse selgus midagi töökoormuse kohta. Artikkel 4 kuhjab üldisi ülesandeid: tehniline tugi, digitaalsed vahendid, rahvusvaheline koostöö, teadusuuringud, avalikkuse juurdepääs teabele, huvide konfliktide ennetamine, dialoog sidusrühmadega, personali ja komiteede iga-aastane koolitus. Iga lisandust esitatakse iseenesestmõistetavana. Ükski neist ei ole rahaliselt hinnatud, ükski ei ole seotud uue ressursiga. Amet, mis peab kõike tegema etteantud eelarvega, hakkab lõpuks vaikselt valikuid tegema, ja ootele jäävad ettevõtete toimikud.
Artikkel 4 lõige 6 kohustab ametit avaldama saadud taotlused ja hoidma ajakohasena nende edenemise. See on edasiminek: tööstur või vabaühendus saab näha, kui kaua hindamine järjekorras seisab. Kuid hilinemiste avaldamine ei kõrvalda neid. Kui ametil napib teaduspersonali, on tulemustabel laitmatu ja toimik blokeeritud. Läbipaistvusest saab ettekääne, kui see asendab tulemuslikkuse kohustuse.
Tõeline hoob oleks mujal: vaidlustatavad tähtajad, kohustus vastata etteantud aja jooksul ja mehhanism, mis teeb ameti oma hilinemiste eest parlamendi ja nõukogu ees vastutavaks. Tekst eelistab vaateakent kohustusele. Vastutusel põhinev lähenemine oleks kehtestanud siduvad tähtajad ja jätnud liikmesriikidele võimaluse riiklikke menetlusi kiirendada, selle asemel et lisada veel üks aruandluse kiht.
Amet, mis avaldab oma hilinemised, ei kõrvalda neid: ta teeb need nähtavaks, mis ei ole sama asi kui nende vähendamine.
Parlament kiitis 561 poolt-, 13 vastu- ja 39 erapooletu häälega heaks Euroopa Kemikaaliameti uue määruse. Ametist saab juriidilise isiksusega liidu organ, mille peakorter jääb Helsingisse, ja selle eesmärgid on selgelt sõnastatud: tervise ja keskkonna kaitse, sealhulgas haavatavate rühmade kaitse, ainete vaba liikumine siseturul, konkurentsivõime, VKEde vajadused, loomkatseteta meetodite edendamine. Nõukogu peab teksti veel ametlikult kinnitama.
Teksti väärtus seisneb selles, et see koondab ühte määrusesse ameti staatuse, peakorteri ja ülesanded, mis olid alates 2007. aastast hajutatud umbes kümnesse valdkondlikku õigusakti. Keemiasektoris tegutsevale VKEle on teadmine, kes hindab, kes nõustab ja kes otsustab, tõeline loetavuse võit. Juriidiline isiksus ja peakorter Helsingis ei muuda igapäevaelu, kuid teevad lõpu järjestikuste tekstide tekitatud ebaselgusele.
Siiski ei ütle staatuse selgus midagi töökoormuse kohta. Artikkel 4 kuhjab üldisi ülesandeid: tehniline tugi, digitaalsed vahendid, rahvusvaheline koostöö, teadusuuringud, avalikkuse juurdepääs teabele, huvide konfliktide ennetamine, dialoog sidusrühmadega, personali ja komiteede iga-aastane koolitus. Iga lisandust esitatakse iseenesestmõistetavana. Ükski neist ei ole rahaliselt hinnatud, ükski ei ole seotud uue ressursiga. Amet, mis peab kõike tegema etteantud eelarvega, hakkab lõpuks vaikselt valikuid tegema, ja ootele jäävad ettevõtete toimikud.
Artikkel 4 lõige 6 kohustab ametit avaldama saadud taotlused ja hoidma ajakohasena nende edenemise. See on edasiminek: tööstur või vabaühendus saab näha, kui kaua hindamine järjekorras seisab. Kuid hilinemiste avaldamine ei kõrvalda neid. Kui ametil napib teaduspersonali, on tulemustabel laitmatu ja toimik blokeeritud. Läbipaistvusest saab ettekääne, kui see asendab tulemuslikkuse kohustuse.
Tõeline hoob oleks mujal: vaidlustatavad tähtajad, kohustus vastata etteantud aja jooksul ja mehhanism, mis teeb ameti oma hilinemiste eest parlamendi ja nõukogu ees vastutavaks. Tekst eelistab vaateakent kohustusele. Vastutusel põhinev lähenemine oleks kehtestanud siduvad tähtajad ja jätnud liikmesriikidele võimaluse riiklikke menetlusi kiirendada, selle asemel et lisada veel üks aruandluse kiht.
Amet, mis avaldab oma hilinemised, ei kõrvalda neid: ta teeb need nähtavaks, mis ei ole sama asi kui nende vähendamine.