Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles palutakse komisjonil ja liikmesriikidel paremini tunnustada ja rahastada kutseõpet. Eelkõige nõutakse Euroopa eesmärki nendes õppevormides osalemise ja õppeedukuse kohta ning paremat juurdepääsu stipendiumidele ja liikuvusele. See tekst ei ole seadus: see väljendab parlamendi poliitilist seisukohta ega loo õiguslikke kohustusi.
Komisjon esitas oma oskuste liidu algatuse, mille eesmärk on muuta kutseõpe sama väärtuslikuks teeks kui kõrgharidus. Parlament soovis täpsustada oma ootusi enne, kui komisjon esitab tulevase Euroopa haridus- ja kutseõppestrateegia. Ta nõuab, et kutseõppeteid peetaks paremini arvesse, rahastataks ja tehtaks kättesaadavamaks, eriti naiste, puuetega inimeste ja ebasoodsas olukorras olevate õppijate jaoks.
Euroopa eesmärk kutseõppe jaoksParlament palub komisjonil täiendada olemasolevat kõrghariduse lõpetajate määra eesmärki sama ambitsioonika eesmärgiga esialgses kutseõppes osalemise ja õppeedukuse kohta. Ta soovib ka, et praegune kõrghariduse eesmärk tunnustaks selgelt kõrgharidustasemel kutseõppe panust.
Rohkem Erasmus+ vahendeid kutseõppeleTa nõuab kutseõppele eraldatud Erasmus+ eelarveosa suurendamist, et toetada eesmärki saavutada nende õppevormide õppijate 12 protsendi liikuvus 2030. aastaks. Liikuvusstipendiumid tuleks arvutada vastuvõtjariigi tegeliku elukalliduse alusel.
Olemasolevate toetuste laiendamine õppijateleLiikmesriikidel palutakse laiendada kutseõppe õppijatele rahalise toetuse vahendeid ja üliõpilaskaarte, mis on juba ette nähtud kõrgharidusele, selle asemel et luua eraldi süsteeme. Abikõlblikkuse reeglid tuleks kujundada kaasavalt, eristamata kahte haridusteed.
Diplomite automaatne tunnustamineParlament kutsub üles ühisele Euroopa raamistikule, mis tagaks välismaal liikuvuse, praktika või õpipoisiõppe käigus omandatud diplomite ja õpitulemuste automaatse tunnustamise. Ta nõuab ka turvalisi ja kontrollitavaid digitaalseid tunnistusi kutsekvalifikatsioonide kohta.
Võidelda juurdepääsu ebavõrdsusegaTa kutsub liikmesriike üles vähendama naiste ja meeste erinevust õppevalikutes, eriti loodus- ja tehnoloogiateadustes, ning parandama puuetega inimeste ja ebasoodsas olukorras olevate õppijate juurdepääsu kutseõppele. Ta palub komisjonil hinnata haridustasemel põhinevat diskrimineerimist.
Resolutsioon võeti vastu 504 poolt-, 63 vastuhäälega ja 99 erapooletuga.
Kui õpite või kavatsete õppida kutseõppes, palub parlament, et teie õppeteed tunnustataks ja rahastataks paremini, toetuste ja stipendiumidega, mis on ühtlustatud ülikooliüliõpilaste omadega. Välismaal omandatud diplomid ja oskused peaksid lõpuks olema kergemini tunnustatavad. Need nõudmised ei ole aga veel siduvad: need on suunatud komisjonile ja liikmesriikidele, kes otsustavad edasiste sammude üle.
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles nõutakse kutseõppe kohtlemist kõrgharidusega võrdväärsena: Euroopa osalemise ja edasijõudmise eesmärk, ühtlustatud stipendiumid, diplomite automaatne tunnustamine. Signaal on õige. Jääb vaid selgitada, kas võrdsus saavutatakse tunnustamise või paberimajanduse kaudu.
Diagnoos on tugev: paljudes liikmesriikides saab kutseõppes õpipoiss vähem avalikku toetust kui ülikooliüliõpilane. Parlament palub laiendada olemasolevaid vahendeid (stipendiumid, üliõpilaspiletid, juurdepääs avalikule teenistusele) kutseõppijatele, ilma eraldi süsteeme loomata. See on õige meetod: see väldib uut letti, uut vormi, uut tähtaega.
Kuid resolutsioon ei peatu sellega. See kutsub komisjoni lisama Euroopa eesmärgi kutseõppe algastmes osalemise ja edasijõudmise kohta kõrghariduse lõpetajate olemasoleva eesmärgi kõrvale. Eesmärk ei ole neutraalne: sellest saab rahastamiskriteerium, tulemustabel, tingimuslikkus. Liikmesriigid, kellel on juba raskusi ülikoolieesmärgi saavutamisega, saavad endale lisaeesmärgi, ilma et nende raskuste põhjused (nõustamine, programmide kvaliteet, tööturg) oleksid käsitletud.
Parlament palub ka kutsekvalifikatsioonide tunnustamise konventsiooni Kopenhaageni protsessi raames ja turvalisi digitaalseid sertifikaate. Automaatne tunnustamine on tõeline hoob: see vähendab liikuvuse kulu õppija ja tööandja jaoks. Tingimuseks on siiski selged kriteeriumid ja vastastikune usaldus, mis põhineb kontrollitavatel saavutustel, mitte uuel ametiasutusel.
Resolutsioonis nõutakse Erasmus+ eelarve suurendamist, et kutseõpe jõuaks aastaks 2030 12-protsendilise liikuvuseni. Keegi ei vaidlusta eesmärki. Kuid eelarve suurendamine ilma menetluste lihtsustamiseta tähendab süsteemi kastmist, mis juba heidutab väikeettevõtteid: välismaale saadetud õpipoiss tähendab väikeettevõttele tohutut paberimajandust ja asendaja leidmist. Parlament tunnistab seda ja palub lihtsustada Erasmus Without Paperit ja Euroopa üliõpilaspiletit. Tuleb minna kaugemale: kõrvaldada dubleerivad kontrollid, mitte ainult neid digiteerida.
Lõpuks kutsub tekst komisjoni uurima tehisintellekti laiendamist pädevuste sertifitseerimisele. Kasulik läbipaistvuse jaoks, tingimusel et lõplik otsus jääb inimesele ja tööandjast ei saa algoritmi klienti. Liberaalne alternatiiv on lihtne: lasta tööandjatel ja piirkondadel määratleda vajalikud pädevused, rahastada õppijaid otse ja lasta automaatsel tunnustamisel kujuneda asutustevahelise usalduse kaudu, mitte veel ühe Euroopa eesmärgi kaudu.
Võrdset tunnustust ei sätestata Euroopa eesmärgiga: see võidetakse siis, kui kutsetunnistus avab samad uksed kui ülikoolidiplom, ilma täiendava vormita.
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles nõutakse kutseõppe kohtlemist kõrgharidusega võrdväärsena: Euroopa osalemise ja edasijõudmise eesmärk, ühtlustatud stipendiumid, diplomite automaatne tunnustamine. Signaal on õige. Jääb vaid selgitada, kas võrdsus saavutatakse tunnustamise või paberimajanduse kaudu.
Diagnoos on tugev: paljudes liikmesriikides saab kutseõppes õpipoiss vähem avalikku toetust kui ülikooliüliõpilane. Parlament palub laiendada olemasolevaid vahendeid (stipendiumid, üliõpilaspiletid, juurdepääs avalikule teenistusele) kutseõppijatele, ilma eraldi süsteeme loomata. See on õige meetod: see väldib uut letti, uut vormi, uut tähtaega.
Kuid resolutsioon ei peatu sellega. See kutsub komisjoni lisama Euroopa eesmärgi kutseõppe algastmes osalemise ja edasijõudmise kohta kõrghariduse lõpetajate olemasoleva eesmärgi kõrvale. Eesmärk ei ole neutraalne: sellest saab rahastamiskriteerium, tulemustabel, tingimuslikkus. Liikmesriigid, kellel on juba raskusi ülikoolieesmärgi saavutamisega, saavad endale lisaeesmärgi, ilma et nende raskuste põhjused (nõustamine, programmide kvaliteet, tööturg) oleksid käsitletud.
Parlament palub ka kutsekvalifikatsioonide tunnustamise konventsiooni Kopenhaageni protsessi raames ja turvalisi digitaalseid sertifikaate. Automaatne tunnustamine on tõeline hoob: see vähendab liikuvuse kulu õppija ja tööandja jaoks. Tingimuseks on siiski selged kriteeriumid ja vastastikune usaldus, mis põhineb kontrollitavatel saavutustel, mitte uuel ametiasutusel.
Resolutsioonis nõutakse Erasmus+ eelarve suurendamist, et kutseõpe jõuaks aastaks 2030 12-protsendilise liikuvuseni. Keegi ei vaidlusta eesmärki. Kuid eelarve suurendamine ilma menetluste lihtsustamiseta tähendab süsteemi kastmist, mis juba heidutab väikeettevõtteid: välismaale saadetud õpipoiss tähendab väikeettevõttele tohutut paberimajandust ja asendaja leidmist. Parlament tunnistab seda ja palub lihtsustada Erasmus Without Paperit ja Euroopa üliõpilaspiletit. Tuleb minna kaugemale: kõrvaldada dubleerivad kontrollid, mitte ainult neid digiteerida.
Lõpuks kutsub tekst komisjoni uurima tehisintellekti laiendamist pädevuste sertifitseerimisele. Kasulik läbipaistvuse jaoks, tingimusel et lõplik otsus jääb inimesele ja tööandjast ei saa algoritmi klienti. Liberaalne alternatiiv on lihtne: lasta tööandjatel ja piirkondadel määratleda vajalikud pädevused, rahastada õppijaid otse ja lasta automaatsel tunnustamisel kujuneda asutustevahelise usalduse kaudu, mitte veel ühe Euroopa eesmärgi kaudu.
Võrdset tunnustust ei sätestata Euroopa eesmärgiga: see võidetakse siis, kui kutsetunnistus avab samad uksed kui ülikoolidiplom, ilma täiendava vormita.
