Euroopa Parlament võttis vastu seisukoha, millega kiidetakse heaks ELi valitsustega saavutatud esialgne kokkulepe lennureisijate õiguste kohta. Kokkulepe reguleerib hüvitamist, kui pilet on broneeritud vahendaja (veebiagentuur, platvorm) kaudu: vahendaja kaudu hüvitamine muutub tasuta ja peab toimuma kindlate tähtaegade jooksul. See tekst on parlamendi lõplik seisukoht; liikmesriigid peavad selle enne seaduseks saamist veel ametlikult heaks kiitma.
Paljud reisijad broneerivad pileteid pigem vahendajate kui lennuettevõtja kaudu. Tühistamise korral võidakse hüvitised blokeerida või nende eest tasu võtta. Tekstiga muudetakse kehtivat lennureisijate õiguste määrust, et selgitada, kes hüvitab, millise tähtaja jooksul ja millise kuluga, ning tugevdada nende õiguste rakendamise eest vastutavaid riiklikke asutusi.
Tasuta hüvitamine vahendaja kauduKui hüvitamist korraldab vahendaja, on see reisijale tasuta. Vahendaja peab enne broneerimist teavitama reisijat, kas lennuettevõtja on nõus hüvitama vahendaja kaudu ja millise korra kohaselt.
Hüvitamise tähtajad kahes etapisKui lennuettevõtja hüvitab vahendaja kaudu, peab ta raha vahendajale üle kandma 7 kalendripäeva jooksul ning seejärel peab vahendaja reisijale hüvitama järgmise 7 kalendripäeva jooksul. Kui lennuettevõtja ei ole 14 päeva jooksul saanud vahendajalt kinnitust makse tegemise kohta, võtab ta ühendust reisijaga ja hüvitab talle 7 päeva jooksul pärast vajaliku teabe saamist.
Erand mikroettevõtjateleVahendaja, kes on iseseisev mikroettevõtja, võib otsustada mitte hüvitada kindlaksmääratud summat oma vahendustasudest, tingimusel et ta on sellest reisijat broneerimise alguses selgelt teavitanud.
Lennuettevõtjale edastatavad andmedVahendaja peab esitama lennuettevõtjale reisija kontaktandmed ja broneeringu üksikasjad. Lennuettevõtja võib neid andmeid kasutada ainult veolepingu täitmiseks, lennuohutuse ja turvalisuse kohustuste täitmiseks ning reisijate teavitamiseks.
Kaebused ja õiguskaitsevahendid senisest selgemalt reguleeritudIga liikmesriik peab määrama asutuse, kes tegeleb reisijate kaebustega. Reisija võib pöörduda selle asutuse poole pärast esmast kaebust lennuettevõtjale või vahendajale hiljemalt 3 kuu jooksul pärast keeldumist või 2 kuu möödumisel vastuseta jätmisest. Asutus kinnitab kaebuse kättesaamist 14 kalendripäeva jooksul. Komisjon peab vastu võtma ühise hüvitise ja tagasimakse taotluse vormi.
Parlament võttis teksti vastu 652 poolt-, 2 vastu- ja 8 erapooletu häälega.
Vahendaja kaudu broneerivatele reisijatele muutub hüvitamine paremini prognoositavaks: tasuta, siduvate tähtaegadega (7 päeva ja seejärel 7 päeva) ning lennuettevõtjal on kohustus reisijaga ühendust võtta, kui raha ei liigu 14 päeva jooksul. Reisijatel on ka selge õiguskaitsevahend riikliku kaebuste asutuse juures, kusjuures taotluse esitamise tähtajad on täpsed. Lennuettevõtjad ja vahendajad peavad kohandama oma menetlusi ja infosüsteeme.
Lennu broneerimine veebiagentuuri või platvormi kaudu ei tohi enam muuta tagasimaksmist takistusrajaks. Euroopa Parlament kiitis heaks esialgse kokkuleppe liikmesriikidega, mis kehtestab siduvad tähtajad ja tagasimaksmise tasuta vahendaja kaudu. Tekst, mille poolt hääletas 652, vastu 2 ja erapooletuks jäi 8, on esimese lugemise seisukoht: valitsused peavad selle veel ametlikult heaks kiitma, enne kui sellest saab seadus.
Pöördloendus algab siis, kui reisija valib tagasimaksmise. Lennuettevõtjal on seitse kalendripäeva, et raha vahendajale üle kanda. Seejärel on vahendajal seitse kalendripäeva, et reisijale tagasi maksta, kasutades sama maksevahendit, mida broneerimisel kasutati. Kui raha ei liigu, peab lennuettevõtja reisijaga ühendust võtma hiljemalt neljateistkümne päeva tähtaja möödumisele järgneval päeval ja seejärel tagasi maksma seitsme päeva jooksul pärast vajaliku teabe saamist. Reisija jaoks muutub tagasimaksmine etteaimatavaks: tasuta ja tähtaegadega piiratud. Ettevõtete jaoks tähendab see oma infosüsteemide ja menetluste kohandamist, mis on tegelik kulu, kuid proportsionaalne usalduse küsimusega.
Iseseisvate mikroettevõtjate erandit tasub esile tõsta. Mikroettevõtja võib otsustada jätta tagasi maksmata kindla summa oma vahendustasudest, kui ta on reisijat sellest selgelt, ühemõtteliselt ja hästi nähtavalt broneerimise alguses teavitanud. See on erand vahendustasude täieliku tagasimaksmise põhimõttest. Seda õigustab halduskoormus, kuid see loob asümmeetria: reisija peab enne klõpsamist tingimused üle kontrollima. Liberaalsem lähenemine oleks olnud lasta osalejatel oma tasud ise kehtestada, kuid nõuda täielikku läbipaistvust ja tegelikku konkurentsi, ilma sektoripõhise erandita.
Tekst loob riikliku organi, mis tegeleb reisijate kaebustega. Reisija võib selle poole pöörduda pärast seda, kui on esmalt kirjutanud lennuettevõtjale või vahendajale, hiljemalt kolm kuud pärast keeldumist või kahe kuu möödumisel vastuseta jäämisest. Organ kinnitab vastuvõtmist 14 kalendripäeva jooksul ja annab põhjendatud vastuse mõistliku aja jooksul, kui tal on õigus teha siduvaid otsuseid. Komisjon peab vastu võtma ühise hüvitise ja tagasimaksmise taotluse vormi, mis on kättesaadav kõigis ametlikes keeltes. Paberil on see reisijatele edasiminek. Tegelikkuses peab iga liikmesriik määrama ühe või mitu sõltumatut organit, kellel on uurimis- ja sanktsiooniõigused. See tähendab uusi haldusstruktuure, mida rahastavad maksumaksjad, et jälgida eraettevõtjaid.
Riiklike organite vaheline piiriülene koostöömehhanism on kasulik, kuid lisab koordineerimiskihi. Komisjon võib hoiatada organeid kahtlaste tavade eest, kahjustamata nende tegevuslikku sõltumatust. Ettevõtete jaoks tähendab see täiendavaid teabenõudeid ja võimalikke auditeid. Vastavuskulud suurenevad, eriti väikeste vahendajate puhul. Alternatiiv oleks olnud tugevdada olemasolevate asutuste volitusi ja lihtsustada menetlusi, selle asemel et luua uusi lette. Subsidiaarsus oleks nõudnud, et liikmesriigid korraldaksid oma õiguskaitsevahendid ise, ilma ühise vormi ja ühtsete tähtaegade kehtestamiseta.
Tagasimaksmine muutub tasuta ja reguleerituks, kuid vastavuskulud langevad ettevõtetele ja lõpuks reisijatele.
Lennu broneerimine veebiagentuuri või platvormi kaudu ei tohi enam muuta tagasimaksmist takistusrajaks. Euroopa Parlament kiitis heaks esialgse kokkuleppe liikmesriikidega, mis kehtestab siduvad tähtajad ja tagasimaksmise tasuta vahendaja kaudu. Tekst, mille poolt hääletas 652, vastu 2 ja erapooletuks jäi 8, on esimese lugemise seisukoht: valitsused peavad selle veel ametlikult heaks kiitma, enne kui sellest saab seadus.
Pöördloendus algab siis, kui reisija valib tagasimaksmise. Lennuettevõtjal on seitse kalendripäeva, et raha vahendajale üle kanda. Seejärel on vahendajal seitse kalendripäeva, et reisijale tagasi maksta, kasutades sama maksevahendit, mida broneerimisel kasutati. Kui raha ei liigu, peab lennuettevõtja reisijaga ühendust võtma hiljemalt neljateistkümne päeva tähtaja möödumisele järgneval päeval ja seejärel tagasi maksma seitsme päeva jooksul pärast vajaliku teabe saamist. Reisija jaoks muutub tagasimaksmine etteaimatavaks: tasuta ja tähtaegadega piiratud. Ettevõtete jaoks tähendab see oma infosüsteemide ja menetluste kohandamist, mis on tegelik kulu, kuid proportsionaalne usalduse küsimusega.
Iseseisvate mikroettevõtjate erandit tasub esile tõsta. Mikroettevõtja võib otsustada jätta tagasi maksmata kindla summa oma vahendustasudest, kui ta on reisijat sellest selgelt, ühemõtteliselt ja hästi nähtavalt broneerimise alguses teavitanud. See on erand vahendustasude täieliku tagasimaksmise põhimõttest. Seda õigustab halduskoormus, kuid see loob asümmeetria: reisija peab enne klõpsamist tingimused üle kontrollima. Liberaalsem lähenemine oleks olnud lasta osalejatel oma tasud ise kehtestada, kuid nõuda täielikku läbipaistvust ja tegelikku konkurentsi, ilma sektoripõhise erandita.
Tekst loob riikliku organi, mis tegeleb reisijate kaebustega. Reisija võib selle poole pöörduda pärast seda, kui on esmalt kirjutanud lennuettevõtjale või vahendajale, hiljemalt kolm kuud pärast keeldumist või kahe kuu möödumisel vastuseta jäämisest. Organ kinnitab vastuvõtmist 14 kalendripäeva jooksul ja annab põhjendatud vastuse mõistliku aja jooksul, kui tal on õigus teha siduvaid otsuseid. Komisjon peab vastu võtma ühise hüvitise ja tagasimaksmise taotluse vormi, mis on kättesaadav kõigis ametlikes keeltes. Paberil on see reisijatele edasiminek. Tegelikkuses peab iga liikmesriik määrama ühe või mitu sõltumatut organit, kellel on uurimis- ja sanktsiooniõigused. See tähendab uusi haldusstruktuure, mida rahastavad maksumaksjad, et jälgida eraettevõtjaid.
Riiklike organite vaheline piiriülene koostöömehhanism on kasulik, kuid lisab koordineerimiskihi. Komisjon võib hoiatada organeid kahtlaste tavade eest, kahjustamata nende tegevuslikku sõltumatust. Ettevõtete jaoks tähendab see täiendavaid teabenõudeid ja võimalikke auditeid. Vastavuskulud suurenevad, eriti väikeste vahendajate puhul. Alternatiiv oleks olnud tugevdada olemasolevate asutuste volitusi ja lihtsustada menetlusi, selle asemel et luua uusi lette. Subsidiaarsus oleks nõudnud, et liikmesriigid korraldaksid oma õiguskaitsevahendid ise, ilma ühise vormi ja ühtsete tähtaegade kehtestamiseta.
Tagasimaksmine muutub tasuta ja reguleerituks, kuid vastavuskulud langevad ettevõtetele ja lõpuks reisijatele.
