Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles mõistetakse karmilt hukka hutide raketi- ja droonirünnakud Saudi Araabia, Iisraeli, Araabia Ühendemiraatide ja mereliikluse vastu. See nõuab vaenutegevuse viivitamatut lõpetamist, mereoperatsiooni EUNAVFOR ASPIDES tugevdamist ja hutide liikumise kandmist liidu terrorirühmituste nimekirja koos humanitaarsete eranditega. See tekst ei ole seadus: see väljendab parlamendi poliitilist seisukohta ning kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike tegutsema.
Alates 2026. aasta juulist on huthid mitmekordistanud raketi- ja droonirünnakuid Saudi Araabia linnade, energiataristu ja tsiviillennujaamade vastu ning kuulutanud välja mereblokaadi Saudi Araabia vastu. Need rünnakud häirivad merenduskaubandust Punasel merel ja Bab el-Mandebi väinas, mistõttu energia- ja transpordihinnad tõusevad. Parlament leiab, et mängus on piirkonna stabiilsus ja Euroopa varustuskindlus.
Rünnakute hukkamõistmineParlament mõistab hukka raketi- ja droonirünnakud Saudi Araabia territooriumi vastu, sealhulgas Rijadi King Khalidi lennujaama, koolide ja elamupiirkondade vastu, samuti rünnakud Iisraeli, Araabia Ühendemiraatide ja Punasel merel sõitvate laevade vastu.
Kandmine terrorirühmituste nimekirjaSee kutsub nõukogu kõrge esindaja ettepanekul kandma viivitamata hutide liikumise, selle sõjalise ja poliitilise haru ning juhid ELi terrorirühmituste nimekirja. Kõik piiravad meetmed peaksid olema sihipärased ja nendega peaksid kaasnema selged humanitaarsed erandid kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2664 (2022).
EUNAVFOR ASPIDESe tugevdamineSee väljendab kahetsust, et mereoperatsioonil EUNAVFOR ASPIDES on käsutuses tunduvalt vähem kui kümme laeva, mida peeti selle käivitamiseks vajalikuks. See palub liikmesriikidel pakkuda õhutõrje ja droonitõrjevõimekusega fregatte ning mereseirelennukeid, ja nõukogul pikendada operatsiooni pärast 28. veebruari 2027.
Energia ja hindade mõju hindamineSee palub komisjonil kiiresti hinnata Bab el-Mandebi väina häirimise tagajärgi ELi energiajulgeolekule, inflatsioonile, tarneahelatele ja Euroopa sadamatele ning esitada hädaabinõud, sealhulgas tarneallikate mitmekesistamine ja sihipärane toetus kodumajapidamistele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Kontrolli all olev humanitaarabiSee nõuab range kontrolli ELi rahastatava humanitaarabi üle Jeemenis, partnerite sõltumatut kontrollimist ja tagatisi, et abi ei suunata relvarühmadele. See kutsub suurendama abi ja kõrvaldama rahastamispuudujääke, sealhulgas tulevase vahendi „Globaalne Euroopa“ kaudu.
Resolutsioon võeti 22. oktoobril 2026 toimunud nimelisel hääletusel vastu 291 poolt-, 271 vastuhäälega ja 8 erapooletuga.
Euroopa kodanike jaoks ei lisa see hääletus otseselt kohaldatavat reeglit. See saadab aga tugeva poliitilise signaali: parlament nõuab, et huthid kantaks ELi terrorirühmituste nimekirja, mis võib aja jooksul kaasa tuua nende varade külmutamise ja keelu anda neile rahalisi vahendeid. See nõuab ka energia- ja meretranspordihindadele avalduva mõju hindamist ning sihipärast toetust kodumajapidamistele ja väikeettevõtetele, kui olukord halveneb. Mereoperatsiooni tugevdamine on suunatud meresõiduvabaduse kaitsmisele Punasel merel, millest sõltuvad paljud Euroopasse imporditavad kaubad.
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles mõistetakse hukka Huthide rünnakud ja palutakse nõukogul kanda liikumine Euroopa Liidu terrorirühmituste nimekirja. See ei ole seadus, vaid selge poliitiline signaal: meresõiduohutus ja navigatsioonivabadus on otsesed Euroopa huvid ning liit peab lõpetama oma kaitse allhanke korras tellimise.
Huthide kandmine ELi terrorirühmituste nimekirja ei ole pelgalt näitlik tegevus. Selline otsus, mis tehakse kõrge esindaja ettepanekul, võimaldab külmutada liikumise ja selle toetajate varad ning keelata rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise. Parlament ei piirdu hukkamõistuga: ta palub nõukogul tegutseda viivitamata, sihtides sõjalisi ja poliitilisi harusid, juhte ja julgeolekuaparaati. Vastukaal on selgesõnaline: kõik meetmed peavad olema sihipärased ja nendega peavad kaasnema selged humanitaarerandid, et mitte blokeerida abi Jeemeni tsiviilelanikele. See on õige lähenemine: lüüa vastutajaid, mitte ohvreid.
Tekst ei peatu sellega. See kutsub üles lammutama rahastamiskanaleid, sealhulgas nafta salakaubavedu ja ebaseaduslikke kapitaliülekandeid, ning tugevdama koostööd finantsluureüksuste, Europoli ja Eurojusti vahel. Samuti palutakse laiendada piiravaid meetmeid kõigile, kes tarnivad Huthidele relvi ja komponente, ning tõhustada ÜRO relvaembargo täitmist. Selles küsimuses survestab parlament liikmesriike vastutust võtma: rangeid ja läbipaistvaid relvaekspordi hindamisi kooskõlas ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP ja relvakaubanduslepinguga.
Punane meri ja Bab el-Mandebi väin ei ole lihtsalt punktid kaardil. Need on kaubateed, millest sõltuvad terved Euroopasse suunduvad lastid. Huthide rünnakud laevade vastu ja Saudi Araabia vastu välja kuulutatud mereblokaad tõstavad transpordi- ja kindlustuskulusid ning ohustavad energiavarustuse kindlust. Parlament ütleb selle selgelt välja: logistikavoogude häirimisest on saanud strateegilise surve vahend. Sellele vastukaaluks on operatsioon EUNAVFOR ASPIDES hädavajalik, kuid see on alamehitatud. Parlament kahetseb, et operatsioonil on tunduvalt vähem kui kümme laeva, mida peetakse selle käivitamiseks vajalikuks, ja palub liikmesriikidel anda fregatte õhutõrje ja droonitõrjevõimekusega ning merepatrull-lennukeid.
Siin ongi probleem. Liikmesriigid, kes veel ei panusta, peavad seda tegema, ja nõukogu peab pikendama operatsiooni pärast 28. veebruari 2027. Kuid kulu küsimust ei saa eirata: iga saadetud laev on laev, mis on võetud mõnest teisest missioonist, ja iga viivitus panuses tähendab kaubalaevu, mis on ohtudele avatud. Parlament palub ka kiiret hindamist energia, inflatsiooni ja Euroopa sadamate tagajärgedele ning sihipärast tuge kodumajapidamistele ja väikeettevõtetele. Tõhusam oleks lähenemine, mis põhineb individuaalsel vastutusel ja koostööl Pärsia lahe partneritega, mitte uuel bürokraatia kihil. Tekst liigub selles suunas, kutsudes üles koordineerima Saudi Araabia juhitud merekoalitsiooni ja NATOga.
Hukkamõistust ei piisa: tuleb kuivatada rahastusallikad, kaitsta teed ja kanda laevade kulu.
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles mõistetakse hukka Huthide rünnakud ja palutakse nõukogul kanda liikumine Euroopa Liidu terrorirühmituste nimekirja. See ei ole seadus, vaid selge poliitiline signaal: meresõiduohutus ja navigatsioonivabadus on otsesed Euroopa huvid ning liit peab lõpetama oma kaitse allhanke korras tellimise.
Huthide kandmine ELi terrorirühmituste nimekirja ei ole pelgalt näitlik tegevus. Selline otsus, mis tehakse kõrge esindaja ettepanekul, võimaldab külmutada liikumise ja selle toetajate varad ning keelata rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise. Parlament ei piirdu hukkamõistuga: ta palub nõukogul tegutseda viivitamata, sihtides sõjalisi ja poliitilisi harusid, juhte ja julgeolekuaparaati. Vastukaal on selgesõnaline: kõik meetmed peavad olema sihipärased ja nendega peavad kaasnema selged humanitaarerandid, et mitte blokeerida abi Jeemeni tsiviilelanikele. See on õige lähenemine: lüüa vastutajaid, mitte ohvreid.
Tekst ei peatu sellega. See kutsub üles lammutama rahastamiskanaleid, sealhulgas nafta salakaubavedu ja ebaseaduslikke kapitaliülekandeid, ning tugevdama koostööd finantsluureüksuste, Europoli ja Eurojusti vahel. Samuti palutakse laiendada piiravaid meetmeid kõigile, kes tarnivad Huthidele relvi ja komponente, ning tõhustada ÜRO relvaembargo täitmist. Selles küsimuses survestab parlament liikmesriike vastutust võtma: rangeid ja läbipaistvaid relvaekspordi hindamisi kooskõlas ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP ja relvakaubanduslepinguga.
Punane meri ja Bab el-Mandebi väin ei ole lihtsalt punktid kaardil. Need on kaubateed, millest sõltuvad terved Euroopasse suunduvad lastid. Huthide rünnakud laevade vastu ja Saudi Araabia vastu välja kuulutatud mereblokaad tõstavad transpordi- ja kindlustuskulusid ning ohustavad energiavarustuse kindlust. Parlament ütleb selle selgelt välja: logistikavoogude häirimisest on saanud strateegilise surve vahend. Sellele vastukaaluks on operatsioon EUNAVFOR ASPIDES hädavajalik, kuid see on alamehitatud. Parlament kahetseb, et operatsioonil on tunduvalt vähem kui kümme laeva, mida peetakse selle käivitamiseks vajalikuks, ja palub liikmesriikidel anda fregatte õhutõrje ja droonitõrjevõimekusega ning merepatrull-lennukeid.
Siin ongi probleem. Liikmesriigid, kes veel ei panusta, peavad seda tegema, ja nõukogu peab pikendama operatsiooni pärast 28. veebruari 2027. Kuid kulu küsimust ei saa eirata: iga saadetud laev on laev, mis on võetud mõnest teisest missioonist, ja iga viivitus panuses tähendab kaubalaevu, mis on ohtudele avatud. Parlament palub ka kiiret hindamist energia, inflatsiooni ja Euroopa sadamate tagajärgedele ning sihipärast tuge kodumajapidamistele ja väikeettevõtetele. Tõhusam oleks lähenemine, mis põhineb individuaalsel vastutusel ja koostööl Pärsia lahe partneritega, mitte uuel bürokraatia kihil. Tekst liigub selles suunas, kutsudes üles koordineerima Saudi Araabia juhitud merekoalitsiooni ja NATOga.
Hukkamõistust ei piisa: tuleb kuivatada rahastusallikad, kaitsta teed ja kanda laevade kulu.
