Euroopa Parlament võttis vastu oma seisukoha Pericles V programmi kohta, mis rahastab koolitusi ja vahetusi, et kaitsta eurot võltsimise eest aastatel 2028, 2034. Eelarve on 7 811 000 eurot jooksevhindades (6 942 000 eurot 2025. aasta hindades). Programmi keskendutakse uuesti sellistele uutele ohtudele nagu digieuro ja tehisintellekt ning komisjon peab igal aastal aru andma.
Pericles on Euroopa programm, mis on eksisteerinud alates 2002. aastast ja aitab ELi riikide politseil, tollil ja keskpankadel teha koostööd euro võltsimise vastu. Komisjon tegi ettepaneku pikendada seda pärast 2028. aastat sama tegevusulatusega. Parlament hääletas muudatusettepanekute poolt, et tugevdada järelevalvet ja kohandada programmi uute ohtudega, sealhulgas tehisintellekti ja digieuroga.
7,8 miljoni euro suurune eelarveProgrammi käsutuses on ajavahemikul 2028, 2034 7 811 000 eurot jooksevhindades, mis on 6 942 000 eurot 2025. aasta hindades. Täiendavad toetused võivad tulla liikmesriikidelt, ELi institutsioonidelt, kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.
Uute ohtudega arvestamineEesmärk kaitsta eurot võltsimise eest hõlmab nüüd sõnaselgelt digieuroga seotud ohte, tehisintellekti abil toodetud võltsinguid ja meetodeid avastamissüsteemide vältimiseks ning tehisintellekti kasutavaid uurimisvahendeid.
Kohustuslikud aastaaruandedKomisjon peab igal aastal esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Keskpangale aruande programmi tulemuste kohta, sealhulgas rahastatud meetmete loetelu, nende eelarved ja osalejad. Parlamendi pädev komisjon võib taotleda suulist ettekannet.
Laiendatud ekspertide ringKoolitus- ja vahetustegevuseks kõlblike ekspertide hulka kuuluvad nüüd digivaluutade ja plokiahela spetsialistid, küberturvalisuse spetsialistid ning tehisintellekti ja masinõppe insenerid.
Koostöö kolmandate riikidegaProgramm edendab suutlikkuse suurendamist ja koolitust kolmandate riikide ametiasutustega, kus asuvad võltsimiskolded, et paremini kaitsta eurot väljaspool liitu.
Parlament võttis selle seisukoha vastu 629 poolt-, 7 vastu- ja 31 erapooletu häälega.
See programm ei muuda otseselt kodanike igapäevaelu, kuid aitab ametiasutustel võidelda võltsimise vastu, mis kaitseb usaldust euro vastu ja hoiab ära kahju kaupmeestele ja eraisikutele. Keskendudes uutele ohtudele nagu tehisintellekt ja digieuro, püüab EL olla võltsijatest sammu võrra ees. Teksti üle tuleb veel pidada läbirääkimisi liikmesriikide valitsustega enne, kui sellest saab seadus.
Euroopa Parlament võttis vastu oma seisukoha Perikles V programmi kohta, mis rahastab aastatel 2028, 2034 politsei-, tolli- ja keskpankade koolitust ning koostööd võltsraha vastu. Eelarve kasvab komisjoni ettepanekus olnud „täpsustamata“ summast 7 811 000 euroni jooksevhindades (6 942 000 eurot 2025. aasta hindades) ning programm on selgelt suunatud uutele ohtudele: digieuro, tehisintellekt, darknet. Hääletus oli ülekaalukas (629 poolt, 7 vastu, 31 erapooletut), kuid konsensust ei tohi segi ajada tõhususega: iga kulutatud euro peab olema põhjendatud mõõdetava tulemusega, mitte eelarverutiiniga.
Periklese programm on eksisteerinud alates 2002. aastast ja on tõestanud oma kasulikkust: 2025. aastal tõmmati ringlusest umbes 444 000 võltsitud eurobanknote't, mis on kogumahuga võrreldes madal tase, kuid 20- ja 50-eurosed moodustavad 80 % tuvastustest. Võltsimine on jätkuvalt riikidevaheline kuritegevus ning riiklike asutuste vaheline koostöö on hädavajalik. 7,8 miljoni euro suurune eelarve seitsme aasta peale on ELi mastaabis tagasihoidlik ja see on hea: eesmärk on rahastada sihipäraseid koolitusi ja vahetusi, mitte luua uut bürokraatiat.
Parlament teeb õigesti, nõudes üksikasjalikke aastaaruandeid. Avalik raha peab olema jälgitav ning toetusesaajad peavad andma aru konkreetsetest tulemustest: kui palju koolitusi, kui palju kuritegelikke võrgustikke likvideeriti, kui palju konfiskeerimisi. Ilma selle aruandekohustuseta võib programm muutuda alaliseks toetuseks ilma range hindamiseta. Uus iga-aastane aruanne parlamendile, nõukogule ja EKP-le on samm õiges suunas, eeldusel et komisjon ei piirdu halduslike loeteludega.
Liberaalne alternatiiv oleks olnud siduda programmi pikendamine saavutatud tulemuste sõltumatu hindamisega, koos 2031. aasta vahekokkuvõtte klausliga. Parlament eelistas seitsmeaastast pikendamist iga-aastase järelevalvega: see on parem kui mitte midagi, kuid loob eelarvelise inertsi.
Tehisintellekt pöörab võltsimise pea peale: generatiivsed tööriistad suudavad luua pangatähtede kujutisi ning masinõppetehnikad võimaldavad tuvastussüsteemidest kõrvale hiilida. Parlament teeb õigesti, kaasates need mõõtmed programmi eesmärki ja laiendades abikõlblikke eksperte plokiahela, küberturvalisuse ja tehisintellekti spetsialistidele. Kuid ei tasu endale illusioone luua: tehnoloogia ei asenda politsei koostööd maapinnal. Koolitused ja parimate tavade vahetus jäävad programmi südameks.
Digieuro, mis on veel ettevalmistamisel, võib muutuda sihtmärgiks. Programm peab neid riske ennetama, kuid mitte järele andma kiusatusele rahastada kulukaid tehnoloogiaprojekte. Prioriteediks peab jääma sularaha kaitse, mis on ainus universaalselt kättesaadav maksevahend ja vastupidavuse vahend elektrooniliste süsteemide rikke korral. Parlament tegi õigesti, et seda põhjendustes meenutas, isegi kui need ei ole siduvad.
Tugevdatakse ka koostööd kolmandate riikidega, eriti väljaspool liitu tuvastatud võltsimiskollete puhul. See on vajalik: välismaal toodetud võltsraha võib üle ujutada Euroopa turu. Kuid seadmete soetamine kolmandate riikide asutustele peab käima koos koolitustega, nagu tekst ette näeb. Vastasel juhul rahastab avalik raha varustust, millest pole kasu.
Tagasihoidlik eelarve ei vabasta tulemusnõudest: iga euro peab ostma turvalisust, mitte paberimajandust.
Euroopa Parlament võttis vastu oma seisukoha Perikles V programmi kohta, mis rahastab aastatel 2028, 2034 politsei-, tolli- ja keskpankade koolitust ning koostööd võltsraha vastu. Eelarve kasvab komisjoni ettepanekus olnud „täpsustamata“ summast 7 811 000 euroni jooksevhindades (6 942 000 eurot 2025. aasta hindades) ning programm on selgelt suunatud uutele ohtudele: digieuro, tehisintellekt, darknet. Hääletus oli ülekaalukas (629 poolt, 7 vastu, 31 erapooletut), kuid konsensust ei tohi segi ajada tõhususega: iga kulutatud euro peab olema põhjendatud mõõdetava tulemusega, mitte eelarverutiiniga.
Periklese programm on eksisteerinud alates 2002. aastast ja on tõestanud oma kasulikkust: 2025. aastal tõmmati ringlusest umbes 444 000 võltsitud eurobanknote't, mis on kogumahuga võrreldes madal tase, kuid 20- ja 50-eurosed moodustavad 80 % tuvastustest. Võltsimine on jätkuvalt riikidevaheline kuritegevus ning riiklike asutuste vaheline koostöö on hädavajalik. 7,8 miljoni euro suurune eelarve seitsme aasta peale on ELi mastaabis tagasihoidlik ja see on hea: eesmärk on rahastada sihipäraseid koolitusi ja vahetusi, mitte luua uut bürokraatiat.
Parlament teeb õigesti, nõudes üksikasjalikke aastaaruandeid. Avalik raha peab olema jälgitav ning toetusesaajad peavad andma aru konkreetsetest tulemustest: kui palju koolitusi, kui palju kuritegelikke võrgustikke likvideeriti, kui palju konfiskeerimisi. Ilma selle aruandekohustuseta võib programm muutuda alaliseks toetuseks ilma range hindamiseta. Uus iga-aastane aruanne parlamendile, nõukogule ja EKP-le on samm õiges suunas, eeldusel et komisjon ei piirdu halduslike loeteludega.
Liberaalne alternatiiv oleks olnud siduda programmi pikendamine saavutatud tulemuste sõltumatu hindamisega, koos 2031. aasta vahekokkuvõtte klausliga. Parlament eelistas seitsmeaastast pikendamist iga-aastase järelevalvega: see on parem kui mitte midagi, kuid loob eelarvelise inertsi.
Tehisintellekt pöörab võltsimise pea peale: generatiivsed tööriistad suudavad luua pangatähtede kujutisi ning masinõppetehnikad võimaldavad tuvastussüsteemidest kõrvale hiilida. Parlament teeb õigesti, kaasates need mõõtmed programmi eesmärki ja laiendades abikõlblikke eksperte plokiahela, küberturvalisuse ja tehisintellekti spetsialistidele. Kuid ei tasu endale illusioone luua: tehnoloogia ei asenda politsei koostööd maapinnal. Koolitused ja parimate tavade vahetus jäävad programmi südameks.
Digieuro, mis on veel ettevalmistamisel, võib muutuda sihtmärgiks. Programm peab neid riske ennetama, kuid mitte järele andma kiusatusele rahastada kulukaid tehnoloogiaprojekte. Prioriteediks peab jääma sularaha kaitse, mis on ainus universaalselt kättesaadav maksevahend ja vastupidavuse vahend elektrooniliste süsteemide rikke korral. Parlament tegi õigesti, et seda põhjendustes meenutas, isegi kui need ei ole siduvad.
Tugevdatakse ka koostööd kolmandate riikidega, eriti väljaspool liitu tuvastatud võltsimiskollete puhul. See on vajalik: välismaal toodetud võltsraha võib üle ujutada Euroopa turu. Kuid seadmete soetamine kolmandate riikide asutustele peab käima koos koolitustega, nagu tekst ette näeb. Vastasel juhul rahastab avalik raha varustust, millest pole kasu.
Tagasihoidlik eelarve ei vabasta tulemusnõudest: iga euro peab ostma turvalisust, mitte paberimajandust.
