Euroopa Parlament võttis 20. oktoobril 2026 vastu teksti 531 poolt-, 93 vastu- ja 41 erapooletu häälega, millega kehtestatakse ühised eeskirjad haavatavate täiskasvanute kaitsmiseks piiriülestes olukordades. Parlament kiidab heaks liidu valitsustega saavutatud kokkuleppe. See tekst on läbiräägitud lõplik versioon; liikmesriigid peavad enne selle seaduseks saamist andma veel ametliku nõusoleku.
Praegu, kui haavatava täiskasvanu (näiteks kognitiivsete häiretega eakas) kaitse on korraldatud ühes liidu riigis, ei tunnustata ühes riigis tehtud otsuseid automaatselt teises riigis. Pered ja spetsialistid seisavad silmitsi pikkade ja kulukate menetlustega. Vastuvõetud tekstiga püütakse seda õiguslikku ebakindlust kõrvaldada, korraldades asutustevahelist koostööd ja luues Euroopa sertifikaadi.
Euroopa abistamise ja esindamise sertifikaatSee dokument võimaldab liidu teises riigis hõlpsamini tunnustada volitusi, mis on antud määratud esindajale täiskasvanu kaitsmiseks.
Selged eeskirjad pädeva kohtu valimiseksTekst määrab kindlaks, milline liidu riik on pädev võtma meetmeid isiku või tema vara kaitseks, vältides seeläbi kohtualluvuste vahelisi konflikte.
Kaitsemeetmete automaatne tunnustamineLiidu ühes riigis võetud meetmeid tunnustatakse ja neid saab täita teistes riikides ilma uue koormava menetluseta.
Tugevdatud koostöö asutuste vahelLiidu riikide kohtunikud, pädevad asutused ja keskasutused peavad tegema koostööd ning saavad vahetada teavet elektrooniliselt ühtse õigusraamistiku kaudu.
Laiendatud kohaldamisalaTekst hõlmab selgesõnaliselt meetmeid õigusvõime kasutamise abistamiseks ja täiskasvanu antud esindusvolitusi, sealhulgas abistatud või ühist otsustamist.
Parlament võttis teksti vastu 531 poolt-, 93 vastu- ja 41 erapooletu häälega.
Asjaomaste perede jaoks lihtsustab see tekst elu: liidu ühes riigis võetud kaitsemeede (näiteks eestkostja määramine) tunnustatakse teises riigis ilma pikki menetlusi uuesti läbimata. Euroopa sertifikaat hõlbustab menetlusi inimestele, kes saadavad haavatavat täiskasvanut välismaale. Asutustevaheline elektrooniline teabevahetus muudab otsused kiiremaks. Tekst kohaldub ainult piiriüleste olukordade suhtes ning jätab muu hulgas välja ülalpidamiskohustused, abieluvararežiimid, pärimised ja sotsiaalkindlustuse.
Kaitsetu täiskasvanu, keda kaitstakse Prantsusmaal, blokeeritud konto Saksamaal, eestkostja, kes peab kõike otsast alustama: sellele teeb lõpu 20. oktoobril 2026 vastu võetud määrus, mille poolt hääletas 531, vastu 93 ja erapooletuks jäi 41 saadikut. Parlament kiidab heaks nõukoguga peetud läbirääkimiste tulemuse, mis loob Euroopa raamistiku kaitsemeetmete vastastikuseks tunnustamiseks ning Euroopa abistamise ja esindamise tõendi. See ei ole veel üks bürokraatlik edasiminek: see on tuhandete perede administratiivse õudusunenäo lõpp.
Praegu ei kehti ühes riigis tehtud otsus, millega kohtunik korraldab eaka inimese kaitse, kui too kaotab kognitiivsed võimed, teises riigis. Perekond, kes kolib või haldab vara välismaal, peab algatama uue menetluse, mis võib kesta aastaid, koos advokaadi- ja tõlkekuludega. Määrus sätestab vastastikuse tunnustamise põhimõtte: liikmesriigis võetud meedet tunnustatakse teistes riikides, välja arvatud piiratud erandid. Euroopa tõend, ühtne dokument, mille väljastab päritoluriigi asutus, asendab legaliseerimiste ja kinnitatud tõlgete jada. Eestkostja või volitatud isiku jaoks tähendab see aega ja raha, mis antakse tagasi inimese kaitsmisele, mitte paberimajandusele.
Tekst määratleb selgelt ka kohaldatava õiguse ja pädeva kohtu, mis hoiab ära kohtutevahelise võidujooksu. See hõlmab ka täiskasvanu enda antud esindusvolitusi, sealhulgas toetatud või ühist otsustamist, mitte ainult kohtuniku kehtestatud meetmeid. See on liberaalne edasiminek: inimese autonoomiat tunnustatakse enne sundi.
Määrus kohaldub ainult piiriülestele olukordadele ning jätab kõrvale pärimised, abieluvarasuhted ja sotsiaalkindlustuse. Need väljajätmised on põhjendatud subsidiaarsusega, kuid loovad pimedaid nurki: kaitstud täiskasvanu, kelle vara hulka kuulub maja välismaal, peab ikkagi läbima eraldi pärimismenetlused. Ambitsioonikam lähenemine oleks võinud integreerida tulevase kaitse volituste tunnustamise pärimistesse, kuid see oleks riivanud riiklikku perekonnaõigust, mida subsidiaarsuse põhimõte keelab.
Teine piirang: Euroopa tõend jääb vabatahtlikuks. Pered peavad otsustama, kas seda kasutada, ja riiklikud asutused peavad tagama, et nende registrid on omavahel ühendatud määruses 2023/2844 ette nähtud detsentraliseeritud infosüsteemi kaudu. Rakendamise kulud jäävad haldusasutustele, mitte kohtumenetluse pooltele, kuid oht on, et kohalikud kohtud jätkavad harjumusest lisanõuete küsimist. Lihtsustamine on tegelik ainult siis, kui kohtunikud rakendavad tunnustamise põhimõtet takistusteta.
Kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine ei ole peredele tehtud teene, vaid tingimus, et vaba liikumine ei muutuks kõige haavatavamatele lõksuks.
Kaitsetu täiskasvanu, keda kaitstakse Prantsusmaal, blokeeritud konto Saksamaal, eestkostja, kes peab kõike otsast alustama: sellele teeb lõpu 20. oktoobril 2026 vastu võetud määrus, mille poolt hääletas 531, vastu 93 ja erapooletuks jäi 41 saadikut. Parlament kiidab heaks nõukoguga peetud läbirääkimiste tulemuse, mis loob Euroopa raamistiku kaitsemeetmete vastastikuseks tunnustamiseks ning Euroopa abistamise ja esindamise tõendi. See ei ole veel üks bürokraatlik edasiminek: see on tuhandete perede administratiivse õudusunenäo lõpp.
Praegu ei kehti ühes riigis tehtud otsus, millega kohtunik korraldab eaka inimese kaitse, kui too kaotab kognitiivsed võimed, teises riigis. Perekond, kes kolib või haldab vara välismaal, peab algatama uue menetluse, mis võib kesta aastaid, koos advokaadi- ja tõlkekuludega. Määrus sätestab vastastikuse tunnustamise põhimõtte: liikmesriigis võetud meedet tunnustatakse teistes riikides, välja arvatud piiratud erandid. Euroopa tõend, ühtne dokument, mille väljastab päritoluriigi asutus, asendab legaliseerimiste ja kinnitatud tõlgete jada. Eestkostja või volitatud isiku jaoks tähendab see aega ja raha, mis antakse tagasi inimese kaitsmisele, mitte paberimajandusele.
Tekst määratleb selgelt ka kohaldatava õiguse ja pädeva kohtu, mis hoiab ära kohtutevahelise võidujooksu. See hõlmab ka täiskasvanu enda antud esindusvolitusi, sealhulgas toetatud või ühist otsustamist, mitte ainult kohtuniku kehtestatud meetmeid. See on liberaalne edasiminek: inimese autonoomiat tunnustatakse enne sundi.
Määrus kohaldub ainult piiriülestele olukordadele ning jätab kõrvale pärimised, abieluvarasuhted ja sotsiaalkindlustuse. Need väljajätmised on põhjendatud subsidiaarsusega, kuid loovad pimedaid nurki: kaitstud täiskasvanu, kelle vara hulka kuulub maja välismaal, peab ikkagi läbima eraldi pärimismenetlused. Ambitsioonikam lähenemine oleks võinud integreerida tulevase kaitse volituste tunnustamise pärimistesse, kuid see oleks riivanud riiklikku perekonnaõigust, mida subsidiaarsuse põhimõte keelab.
Teine piirang: Euroopa tõend jääb vabatahtlikuks. Pered peavad otsustama, kas seda kasutada, ja riiklikud asutused peavad tagama, et nende registrid on omavahel ühendatud määruses 2023/2844 ette nähtud detsentraliseeritud infosüsteemi kaudu. Rakendamise kulud jäävad haldusasutustele, mitte kohtumenetluse pooltele, kuid oht on, et kohalikud kohtud jätkavad harjumusest lisanõuete küsimist. Lihtsustamine on tegelik ainult siis, kui kohtunikud rakendavad tunnustamise põhimõtet takistusteta.
Kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine ei ole peredele tehtud teene, vaid tingimus, et vaba liikumine ei muutuks kõige haavatavamatele lõksuks.
