Euroopa Parlament kiitis heaks 410 310 euro maksmise Soomele, et aidata 260 endist Valmet Automotive'i ja viie alltöövõtja ja tarnija töötajat. See summa moodustab 60 % kogukulust 683 850 eurot. Tekst on lõplik ja jõustub pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Valmet Automotive, lepinguline autotootja, on alates 2020. aastate algusest järk-järgult vähendanud töötajate arvu, langedes umbes 3200 töötajalt umbes 1300-ni enne viimaseid koondamisi. Länsi-Suomi piirkonnas kasvas töötuse määr 2024. ja 2025. aasta vahel ligi 15 %, ulatudes 2025. aasta detsembris 12,3 %-ni. Soome taotles abi Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondist (EGF), et rahastada koondatud töötajatele suunatud isikustatud teenuseid.
410 310 euro suurune toetusSoome saab EGF-ist 410 310 eurot, mis on 60 % kogukulust 683 850 eurot. See summa katab 663 850 eurot isikustatud teenuste ja 20 000 eurot ettevalmistus-, haldus-, teavitamis-, reklaami-, kontrolli- ja aruandluskulude eest.
260 sihtrühma kuuluvat abisaajatAbi puudutab 260 töötajat, kelle koondasid Valmet Automotive ja viis alltöövõtjat ja tarnijat. Neist 233 elavad Länsi-Suomi piirkonnas ja on sihtrühma kuuluvad abisaajad.
Teenused algasid 23. märtsil 2026Soome alustas isikustatud teenuste osutamist ja halduskulude kandmist 23. märtsil 2026. Abikõlblikkuse periood on 24 kuud teenuste ja 31 kuud halduskulude puhul pärast rahastamisotsuse jõustumist.
Koolitused ja tugiIsikustatud teenused hõlmavad tööotsimiskoolitust, tuge tööotsimisel ja karjääri juhtimisel, kutseõpet, tööohutuse ja kutseoskuste kaarte, keeleõpet, starditoetust, stiimulmeetmeid ja toetusi.
Võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimineSoome ametiasutused kinnitasid, et meetmetele juurdepääsul ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning välditakse topeltrahastamist.
Parlament võttis teksti vastu 601 poolt, 57 vastu ja 9 erapooletuga.
See abi võimaldab 260 endisel Valmet Automotive'i ja selle alltöövõtjate töötajal saada koolitusi, isikustatud tuge ja abi tööle naasmiseks. Selle eesmärk on hõlbustada nende kiiret naasmist tööturule piirkonnas, kus tööpuudus on oluliselt kasvanud. Tekst on lõplik ja jõustub pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Euroopa Parlament kiitis heaks 410 310 euro maksmise Soomele, et aidata 260 endist Valmet Automotive'i ja viie alltöövõtja töötajat. Summa, mis võeti vastu 601 häälega 57 vastu ja 9 erapooletuks jäämisega, katab 60 % kogukulust 683 850 eurot. See on sihitud solidaarsusmehhanism, kuid see ei asenda ei tööstuse konkurentsivõimet ega ettevõtete vastutust.
FEM on solidaarsuse ja õiglase ülemineku instrument, kuid see ei saa asendada struktuuripoliitikat. Tekst tuletab seda poolvarjatult meelde: tugevad ja konkurentsivõimelised ettevõtted on kvaliteetsete töökohtade säilitamiseks hädavajalikud. Kuid samal ajal, kui fond rahastab koolitusi, püsivad Valmet Automotive'i ümberkorraldamise põhjused: sõltuvus tähtajalistest lepingutest, kõrged energia- ja tootmiskulud võrreldes ülemaailmse konkurentsiga. Ilma Euroopa tööstust koormavate energia- ja maksukulude vähendamiseta järgnevad uued koondamiskavad ning FEM jätkab haavade ravimist, ravimata haigust.
Rahastamine on tingitud isiklikest teenustest, kuid põhiline on mujal: tööle naasmise kiirus ja kvaliteet. 260 abisaajat, kellest 95 %-l on keskharidusjärgne või madalam haridustase ja 27,5 % on üle 54 aasta vanad, seisavad silmitsi tõeliste takistustega. Pakutavad koolitused on kasulikud, kuid need ei loo töökohti, millest Länsi-Suomi piirkonnas puudus on, kus tööpuudus oli 2025. aasta detsembris 12,3 %. Starditoetus ja stiimulid on tõukejõud, mitte pikaajaline lahendus.
FEM ei tohi asendada meetmeid, mis kuuluvad riigiasutuste või ettevõtete vastutusalasse riigisisese õiguse või kollektiivlepingute alusel. See on kasulik hoiatus: ettevõte, mis koondab, peab kandma oma osa, ja Soome riik peab looma maksu- ja regulatiivse keskkonna, mis meelitab investeeringuid. Euroopa fond tegutseb täiendavalt, mitte asendavalt. Mehhanism tekitab aga moraaliriski: kui ümberkorraldusi hüvitatakse süstemaatiliselt FEMi kaudu, võivad ettevõtetel ja riikidel olla väiksemad stiimulid muutusi ette näha ja ümberõppesse investeerida.
Parlament nõuab põhjalikke lõpphindamisi meetmete tõhususe mõõtmiseks. See on hea nõue, kuid see tuleb tagantjärele. Subsidiaarsusel põhinev lähenemine oleks tähendanud, et Soome ja Turu piirkond, kes meetmeid eelrahastavad ja kaasrahastavad, määravad ise eraldamiskriteeriumid ja prioriteedid, järelkontrolliga, mitte tsentraliseeritud järelevalvega. FEM on piiratud ja sihitud instrument; see peaks selliseks jääma, muutumata ümberkorralduste jaoks alaliseks letiks.
FEM ravib haavu, ta ei ravi konkurentsivõimet.
Euroopa Parlament kiitis heaks 410 310 euro maksmise Soomele, et aidata 260 endist Valmet Automotive'i ja viie alltöövõtja töötajat. Summa, mis võeti vastu 601 häälega 57 vastu ja 9 erapooletuks jäämisega, katab 60 % kogukulust 683 850 eurot. See on sihitud solidaarsusmehhanism, kuid see ei asenda ei tööstuse konkurentsivõimet ega ettevõtete vastutust.
FEM on solidaarsuse ja õiglase ülemineku instrument, kuid see ei saa asendada struktuuripoliitikat. Tekst tuletab seda poolvarjatult meelde: tugevad ja konkurentsivõimelised ettevõtted on kvaliteetsete töökohtade säilitamiseks hädavajalikud. Kuid samal ajal, kui fond rahastab koolitusi, püsivad Valmet Automotive'i ümberkorraldamise põhjused: sõltuvus tähtajalistest lepingutest, kõrged energia- ja tootmiskulud võrreldes ülemaailmse konkurentsiga. Ilma Euroopa tööstust koormavate energia- ja maksukulude vähendamiseta järgnevad uued koondamiskavad ning FEM jätkab haavade ravimist, ravimata haigust.
Rahastamine on tingitud isiklikest teenustest, kuid põhiline on mujal: tööle naasmise kiirus ja kvaliteet. 260 abisaajat, kellest 95 %-l on keskharidusjärgne või madalam haridustase ja 27,5 % on üle 54 aasta vanad, seisavad silmitsi tõeliste takistustega. Pakutavad koolitused on kasulikud, kuid need ei loo töökohti, millest Länsi-Suomi piirkonnas puudus on, kus tööpuudus oli 2025. aasta detsembris 12,3 %. Starditoetus ja stiimulid on tõukejõud, mitte pikaajaline lahendus.
FEM ei tohi asendada meetmeid, mis kuuluvad riigiasutuste või ettevõtete vastutusalasse riigisisese õiguse või kollektiivlepingute alusel. See on kasulik hoiatus: ettevõte, mis koondab, peab kandma oma osa, ja Soome riik peab looma maksu- ja regulatiivse keskkonna, mis meelitab investeeringuid. Euroopa fond tegutseb täiendavalt, mitte asendavalt. Mehhanism tekitab aga moraaliriski: kui ümberkorraldusi hüvitatakse süstemaatiliselt FEMi kaudu, võivad ettevõtetel ja riikidel olla väiksemad stiimulid muutusi ette näha ja ümberõppesse investeerida.
Parlament nõuab põhjalikke lõpphindamisi meetmete tõhususe mõõtmiseks. See on hea nõue, kuid see tuleb tagantjärele. Subsidiaarsusel põhinev lähenemine oleks tähendanud, et Soome ja Turu piirkond, kes meetmeid eelrahastavad ja kaasrahastavad, määravad ise eraldamiskriteeriumid ja prioriteedid, järelkontrolliga, mitte tsentraliseeritud järelevalvega. FEM on piiratud ja sihitud instrument; see peaks selliseks jääma, muutumata ümberkorralduste jaoks alaliseks letiks.
FEM ravib haavu, ta ei ravi konkurentsivõimet.
