Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles mõistetakse karmilt hukka võimupartei Gruusia Unistus katse keelustada opositsiooniparteid Gruusias, ja nõuab nende vastu esitatud põhiseadusliku kaebuse viivitamatut tagasivõtmist. Samuti nõuab ta kõigi poliitvangide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist, ebaproportsionaalseid piiranguid võimaldavate sätete tühistamist ning kordab oma üleskutset sihipäraste sanktsioonide ja viisakeeldude kehtestamiseks Gruusia ametnike vastu. Tekst võeti vastu 445 poolt- ja 37 vastuhäälega ning 97 erapooletuks jäämisega. Parlament palub komisjonil ja liikmesriikidel tegutseda, kuid see resolutsioon ei ole seadus ega too kaasa juriidilisi kohustusi.
Gruusia olukord on demokraatia, meediavabaduse ja õigusriigi osas juba mitu aastat halvenenud. 2025. aasta novembris algatas Gruusia Unistuse kontrolli all olev Gruusia parlament põhiseaduskohtus menetluse mitme opositsioonipartei, sealhulgas Ühinenud Rahvusliku Liikumise, Muutuste Koalitsiooni ja tugeva Gruusia koalitsiooni Lelo keelustamiseks. 2026. aasta septembris lisati sellesse menetlusse erakond Gruusia eest, mis on ainus parlamendis veel esindatud opositsioonipartei. Euroopa Parlament leiab, et selle sammuga püütakse kõrvaldada igasugune legitiimne poliitiline opositsioon ja muuta Gruusia üheparteiliseks režiimiks. Ta tuletab meelde, et igasugune katse keelustada väljakujunenud erakondi viib Gruusiat Euroopa Liidust eemale ja takistab edusamme ühinemise suunas.
Põhiseadusliku kaebuse tagasivõtmineParlament mõistab karmilt hukka katse keelustada Gruusia opositsiooniparteid ja nõuab nende vastu esitatud põhiseadusliku kaebuse viivitamatut tagasivõtmist.
Poliitvangide vabastamineTa nõuab kõigi poliitvangide, sealhulgas Elene Khoshtaria, Mzia Amaglobeli, Mikheil Saakašvili, Giorgi Baramidze ja Nika Melia, samuti kõigi rahumeelse meeleavaldamise eest kinni peetud isikute viivitamatut ja tingimusteta vabastamist.
Ebaproportsionaalsete piirangute tühistamineTa nõuab selliste sätete tühistamist, mis võimaldavad kehtestada ebaproportsionaalseid piiranguid erakondadele ja keelustatud erakondadega seotud isikutele, ning Euroopa poliitiliste sihtasutuste takistamise lõpetamist.
Sihipärased sanktsioonid ja viisakeeludTa kordab oma üleskutset sihipäraste sanktsioonide ja viisakeeldude kehtestamiseks demokraatia tagasilanguse, vägivaldse repressiooni ja poliitilise tagakiusamise eest vastutavate ametnike vastu, alustades Bidzina Ivanichvilist, Irakli Kobakhidzest, Shalva Papuachvilist ja Kakha Kaladzest.
Toetus Euroopa püüdlusteleTa kinnitab oma vankumatut toetust Gruusia rahva Euroopa püüdlustele ja tuletab meelde, et igasugune katse keelustada väljakujunenud erakondi viib Gruusiat Liidust eemale ja takistab igasugust edasiminekut ühinemise suunas.
Resolutsioon võeti vastu 445 poolt- ja 37 vastuhäälega ning 97 erapooletuks jäämisega elektroonilisel nimelisel hääletusel.
Euroopa kodanike jaoks väljendab see resolutsioon Euroopa Parlamendi ametlikku seisukohta Gruusia poliitilise olukorra kohta. See ei loo uusi seadusi ega juriidilisi kohustusi liikmesriikidele ega Gruusiale. See palub Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel võtta konkreetseid meetmeid, sealhulgas kehtestada sihipäraseid sanktsioone ja viisakeelde nimeliselt nimetatud Gruusia ametnike vastu, ning tagada, et Gruusia olukorra halvenemisel oleksid tagajärjed. Parlament kinnitab ka, et Gruusia rahva Euroopa püüdlusi toetatakse ja et opositsiooniparteide keelustamine kujutab endast takistust Liiduga ühinemisele.
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles mõistetakse hukka Gruusia Unistuse katse keelustada opositsioonierakonnad, ja nõuab põhiseaduskaebuse viivitamatut tagasivõtmist. Hääletustulemusega 445 poolt, 37 vastu ja 97 erapooletut nimetab parlament neli vastutajat ja nõuab sihipäraseid sanktsioone. Kuid resolutsioon ei ole seadus: see ei loo mingeid juriidilisi kohustusi. Tegelik küsimus on mujal: kas liit ja liikmesriigid muudavad need sõnad lõpuks konkreetseteks tagajärgedeks?
Parlament ei piirdu hukkamõistmisega. See tuvastab, et ainsa parlamendis veel esindatud opositsioonierakonna keelustamine on vastuolus režiimi versiooniga, mille kohaselt olid sihikul ainult parlamendi «boikoteerimise» erakonnad. See on ülestunnistus: manöövri eesmärk on tõepoolest kõrvaldada igasugune legitiimne opositsioon, sealhulgas see, mis mängib institutsionaalset mängu. Nimetades Bidzina Ivanichvili, Irakli Kobakhidze, Shalva Papuachvili ja Kakha Kaladze, osutab parlament individuaalsele vastutusele. Kuid resolutsioon ei ole seadus: see ei loo mingeid juriidilisi kohustusi. Sanktsioonid ja viisakeelud jäävad üleskutseteks nõukogule ja liikmesriikidele. Ilma siduva otsuseta jäävad need nimed aga vaid sõnadeks paberil.
Parlament väljendab pealegi kahetsust, et liit ja enamik liikmesriike ei ole ikka veel võtnud meetmeid, et olukorra halvenemine Gruusias tooks kaasa konkreetseid tagajärgi. See on resolutsiooni nõrk koht: see tuvastab tegevusetuse, loomata mehhanismi, mis seda parandaks. Subsidiaarsusel ja vastutusel põhinev lähenemine oleks seisnenud abi ja viisade selgesõnalises sidumises kontrollitavate kriteeriumidega ning iga liikmesriigi vastutuse jätmises tema enda otsuste eest. Siin räägib liit ühel häälel, kuid ei otsusta.
Resolutsioon tuletab meelde, et igasugune katse keelustada väljakujunenud erakondi eemaldab Gruusiat liidust ja takistab igasugust edasiminekut ühinemise suunas. Mehhanism on lihtne: ilma toimiva poliitilise opositsioonita ei ole demokraatiat, ja ilma demokraatiata ei ole Kopenhaageni kriteeriumid täidetud. Seega ei saa Gruusia ühinemise suunas edasi liikuda seni, kuni see põhiseaduskaebus on pooleli. Parlament kinnitab uuesti oma toetust Gruusia rahva Euroopa-püüdlustele, kuid seab selge tingimuse: kaebuse tagasivõtmine ja poliitvangide vabastamine.
Tekst nõuab ka selliste sätete kehtetuks tunnistamist, mis võimaldavad ebaproportsionaalseid piiranguid erakondadele ja keelustatud erakondadega seotud isikutele, ning Euroopa poliitiliste sihtasutuste takistamise lõpetamist, mille Konrad Adenaueri ja Friedrich Naumanni bürood olid sunnitud 2026. aasta septembris Thbilisis sulgema. Need on konkreetsed meetmed, kuid need jäävad Gruusia ametivõimudele esitatud nõudmisteks. Parlament ei saa neid peale suruda. Ta saab vaid tuvastada, et praegune režiim eemaldub väärtustest, mida ta väidab end kaitsvat.
Vastutajate nimetamine on väärtuslik vaid siis, kui liit lõpetab ainult sõnadega rahuldumise.
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles mõistetakse hukka Gruusia Unistuse katse keelustada opositsioonierakonnad, ja nõuab põhiseaduskaebuse viivitamatut tagasivõtmist. Hääletustulemusega 445 poolt, 37 vastu ja 97 erapooletut nimetab parlament neli vastutajat ja nõuab sihipäraseid sanktsioone. Kuid resolutsioon ei ole seadus: see ei loo mingeid juriidilisi kohustusi. Tegelik küsimus on mujal: kas liit ja liikmesriigid muudavad need sõnad lõpuks konkreetseteks tagajärgedeks?
Parlament ei piirdu hukkamõistmisega. See tuvastab, et ainsa parlamendis veel esindatud opositsioonierakonna keelustamine on vastuolus režiimi versiooniga, mille kohaselt olid sihikul ainult parlamendi «boikoteerimise» erakonnad. See on ülestunnistus: manöövri eesmärk on tõepoolest kõrvaldada igasugune legitiimne opositsioon, sealhulgas see, mis mängib institutsionaalset mängu. Nimetades Bidzina Ivanichvili, Irakli Kobakhidze, Shalva Papuachvili ja Kakha Kaladze, osutab parlament individuaalsele vastutusele. Kuid resolutsioon ei ole seadus: see ei loo mingeid juriidilisi kohustusi. Sanktsioonid ja viisakeelud jäävad üleskutseteks nõukogule ja liikmesriikidele. Ilma siduva otsuseta jäävad need nimed aga vaid sõnadeks paberil.
Parlament väljendab pealegi kahetsust, et liit ja enamik liikmesriike ei ole ikka veel võtnud meetmeid, et olukorra halvenemine Gruusias tooks kaasa konkreetseid tagajärgi. See on resolutsiooni nõrk koht: see tuvastab tegevusetuse, loomata mehhanismi, mis seda parandaks. Subsidiaarsusel ja vastutusel põhinev lähenemine oleks seisnenud abi ja viisade selgesõnalises sidumises kontrollitavate kriteeriumidega ning iga liikmesriigi vastutuse jätmises tema enda otsuste eest. Siin räägib liit ühel häälel, kuid ei otsusta.
Resolutsioon tuletab meelde, et igasugune katse keelustada väljakujunenud erakondi eemaldab Gruusiat liidust ja takistab igasugust edasiminekut ühinemise suunas. Mehhanism on lihtne: ilma toimiva poliitilise opositsioonita ei ole demokraatiat, ja ilma demokraatiata ei ole Kopenhaageni kriteeriumid täidetud. Seega ei saa Gruusia ühinemise suunas edasi liikuda seni, kuni see põhiseaduskaebus on pooleli. Parlament kinnitab uuesti oma toetust Gruusia rahva Euroopa-püüdlustele, kuid seab selge tingimuse: kaebuse tagasivõtmine ja poliitvangide vabastamine.
Tekst nõuab ka selliste sätete kehtetuks tunnistamist, mis võimaldavad ebaproportsionaalseid piiranguid erakondadele ja keelustatud erakondadega seotud isikutele, ning Euroopa poliitiliste sihtasutuste takistamise lõpetamist, mille Konrad Adenaueri ja Friedrich Naumanni bürood olid sunnitud 2026. aasta septembris Thbilisis sulgema. Need on konkreetsed meetmed, kuid need jäävad Gruusia ametivõimudele esitatud nõudmisteks. Parlament ei saa neid peale suruda. Ta saab vaid tuvastada, et praegune režiim eemaldub väärtustest, mida ta väidab end kaitsvat.
Vastutajate nimetamine on väärtuslik vaid siis, kui liit lõpetab ainult sõnadega rahuldumise.
