Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles kuulutab 18. 20. septembril 2026 toimunud Venemaa riigiduumasse valimised ebaseaduslikeks ja ebademokraatlikeks. Parlament keeldub tunnustamast seda duumat Venemaa Föderatsiooni legitiimse esindus- ja seadusandliku organina ning keeldub tunnustamast mis tahes õiguslikke või poliitilisi tagajärgi Venemaa korraldatud valimistele ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumidel. Parlament palub nõukogul ja liikmesriikidel võtta vastu sama mittetunnustamise seisukoht. Tegemist on parlamendi algatusresolutsiooniga: see ei ole seadus, vaid poliitiline seisukohavõtt, milles palutakse nõukogul ja liikmesriikidel tegutseda.
Venemaa riigiduumasse valimised toimusid 18. 20. septembril 2026 esimest korda sõja ajal, elektrooniline hääletamine laienes 33 piirkonnale ja hääletamine toimus mitme päeva jooksul. Parlamendi hinnangul toimusid need valimised ilma tõelise opositsioonita, vabade meediakanaliteta, usaldusväärsete vaatlejateta ja repressioonide õhkkonnas. Venemaa ei kutsunud OSCE/ODIHRi valimisvaatlusmissiooni ning Venemaa vaatlusorganisatsioonid nagu Golos suleti või neid taga kiusati. Valimisi korraldati ka Krimmis ja osades Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja piirkondades ning Transnistrias (Moldova) ja Gruusia piirkondades Abhaasias ja Tshinvalis/Lõuna-Osseetias. Parlament reageerib sellele olukorrale algatusresolutsiooniga, mis võeti vastu 8. oktoobril 2026.
Duumat ei tunnustataParlament keeldub tunnustamast Venemaa riigiduumat Venemaa Föderatsiooni legitiimse esindus- ja seadusandliku organina ning keeldub tunnustamast mis tahes õiguslikke või poliitilisi tagajärgi Venemaa korraldatud valimistele ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumidel.
Ametlikud kontaktid puuduvadParlament kutsub liidu institutsioone ja liikmesriike üles mitte pidama ametlikke kontakte vastvalitud duumaga ega selle liikmetega, vastustama nende osalemist parlamentidevahelistes assambleedes ning pidama tühiseks ja kehtetuks kõiki akte, millega see duuma väidab end seadusandvat okupeeritud Ukraina territooriumide kohta, neid annekteerivat või nende staatust ratifitseerivat.
46 saadikut paljastatudParlament mõistab hukka, et uude duumasse pääses 46 inimest, kes on teeninud Venemaa vägedes, mis osalesid Ukraina invasioonis, või täitnud ülesandeid okupatsiooniadministratsioonides.
Nõutakse sihipäraseid sanktsiooneParlament nõuab liidu sanktsioone valimisametnike, kohtunike, prokuröride, Rosfinmonitoringi juhtide, okupatsioonivõimude liikmete ja vastvalitud saadikute vastu, keda veel sanktsioneeritud ei ole, eelkõige nende vastu, kes on teeninud invasioonivägedes või okupatsiooniadministratsioonides, koos sissesõidukeeluga kogu Schengeni alale.
Poliitvangide vabastamineParlament nõuab Golosi kaasesimehe Grigori Melkoniantsi ja teiste vangistatud valimisvaatlejate viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning kõigi Venemaal kinni peetavate poliitvangide, inimõiguskaitsjate, patsifistlike aktivistide, ajakirjanike ja alaealiste, sealhulgas Aleksei Gorinovi, Lev Šlosbergi, Maksim Kruglovi, Maria Ponomarenko ja Aleksandr Kinevi vabastamist ja täielikku poliitilist rehabilitatsiooni.
Resolutsioon võeti vastu 530 poolt- ja 32 vastuhäälega, 10 jäi erapooletuks nimelisel elektroonilisel hääletusel.
Euroopa kodanike jaoks tähendab see resolutsioon, et liit ei kohtle Venemaa duumat legitiimse parlamendina ning asjaomastel Venemaa saadikutel võidakse keelata Schengeni alale sisenemine. Inimõiguste kaitsjaid Venemaal, sõltumatuid ajakirjanikke ja taga kiusatud valimisvaatlejaid toetab parlament, kes nõuab nende vabastamist ja pikaajalist Euroopa rahastamist Venemaa kodanikuühiskonnale. Parlament palub ka liikmesriikidel paremini kaitsta ohustatud venelasi, kes elavad liidus seaduslikult ega saa enam oma dokumente Venemaa konsulaatides uuendada. Lõpuks kinnitab parlament veel kord, et suhete normaliseerimist Venemaaga ei toimu ilma õiglase ja kestva rahuta Ukrainale, Venemaa vägede täieliku väljaviimiseta ja sisemise repressiooni lõpetamiseta.
Euroopa Parlament kuulutab 18. kuni 20. septembril 2026 toimunud Venemaa valimised ebaseaduslikeks ja keeldub tunnustamast riigiduumat Venemaa Föderatsiooni esindus- ja seadusandliku organina. See ei ole seadus, vaid poliitiline seisukoht: see ei kohusta kedagi, kuid seab suuna, mida liikmesriikidel ja nõukogul palutakse järgida. Tegelik küsimus ei ole Moskva, vaid siin: kas liit on valmis kohtlema parlamendina simulaakrumit, mis seadusandleb okupeeritud Ukraina territooriumidel?
Resolutsioon, mis võeti vastu 530 poolt-, 32 vastu- ja 10 erapooletu häälega, ei sea mingeid õiguslikke kohustusi. See ei sulge saatkondade uksi, ei külmuta varasid, ei peata viisasid. See ütleb lihtsa asja: Vene riigiduuma ei ole legitiimne parlament ning aktid, millega ta väidab end annekteerivat või ratifitseerivat okupeeritud Ukraina territooriumide staatust, on tühised ja kehtetud. Seda tehes võtab see Vladimir Putini režiimilt normaalsuse näivuse, mida ta püüab rahaks teha.
Mehhanism on tunnustamise oma: parlamendil, mis seadusandleb okupeeritud territooriumil, on vaja, et teised parlamendid kohtleksid teda vestluspartnerina. Keeldudes kõigist ametlikest kontaktidest ja paludes liikmesriikidel sama teha, lõikab parlament läbi selle kaudse tunnustamise. Euroopa kodanike jaoks on kulud nullilähedased. Kasu on selles, et ei lasta juurduda arusaamal, et valimised ilma opositsiooni, vaba meedia ja usaldusväärsete vaatlejateta on väärt valimisi.
Parlament nõuab sanktsioone täpselt määratletud kategooriate vastu: valimisametnikud, kohtunikud, prokurörid, Rosfinmonitoringi juhid, okupatsiooniadministratsioonide liikmed ja vastvalitud saadikud, keda veel sanktsioneeritud ei ole, koos sisenemiskeeluga kogu Schengeni alale. Loogika on terve: tabada neid, kes viivad täide repressioone, mitte Vene rahvast. Kuid nimede nimekiri ei ole poliitika. Nõukogu võib need meetmed vastu võtta ühehäälselt või jätta vastu võtmata. Tekst ei näe ette ühtegi siduvat mehhanismi, ühtegi ajakava, ühtegi tagajärge tegevusetuse korral.
Liberaalne ja subsidiaarne alternatiiv oleks teha mittetunnustamisest kogu parlamentidevahelise koostöö ja kogu Euroopa rahastamise selge eeltingimus, mitte üleskutse. Selge reegel, mida institutsioonid ja liikmesriigid rakendavad, on parem kui soovide nimekiri. Parlamendil on sisuliselt õigus; ta jätab nõukogule kohustuse muuta kavatsus teoks.
Tekst toetab sõltumatuid ajakirjanikke, inimõiguste kaitsjaid ja taga kiusatud valimisvaatlejaid ning nõuab Grigori Melkonjantsi ja kõigi poliitvangide vabastamist. See seab selge tingimuse: Venemaa demokraatlikud jõud on usaldusväärsed partnerid ainult siis, kui nad toetavad ühemõtteliselt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. See on õige joon: toetada režiimi ohvreid, mitte pesta puhtaks neid, kes on sõjaga kaasa läinud.
Parlament julgustab ka liikmesriike leidma koordineeritud lahendusi ohus olevatele venelastele, kes elavad liidus seaduslikult ega saa enam Vene konsulaatides oma dokumente uuendada. Ka siin on mehhanism lihtne: ilma kehtivate dokumentideta satuvad need inimesed ebaseaduslikku olukorda ning kaotavad võimaluse töötada, üürida ja saada arstiabi. Koordineeritud lahendus hoiab ära selle, et bürokraatia teeb repressiooni töö ära.
Riigiduuma tunnustamine tähendaks tunnistada, et valimised ilma opositsiooni, vaba meedia ja vaatlejateta võivad anda legitiimse parlamendi.
Euroopa Parlament kuulutab 18. kuni 20. septembril 2026 toimunud Venemaa valimised ebaseaduslikeks ja keeldub tunnustamast riigiduumat Venemaa Föderatsiooni esindus- ja seadusandliku organina. See ei ole seadus, vaid poliitiline seisukoht: see ei kohusta kedagi, kuid seab suuna, mida liikmesriikidel ja nõukogul palutakse järgida. Tegelik küsimus ei ole Moskva, vaid siin: kas liit on valmis kohtlema parlamendina simulaakrumit, mis seadusandleb okupeeritud Ukraina territooriumidel?
Resolutsioon, mis võeti vastu 530 poolt-, 32 vastu- ja 10 erapooletu häälega, ei sea mingeid õiguslikke kohustusi. See ei sulge saatkondade uksi, ei külmuta varasid, ei peata viisasid. See ütleb lihtsa asja: Vene riigiduuma ei ole legitiimne parlament ning aktid, millega ta väidab end annekteerivat või ratifitseerivat okupeeritud Ukraina territooriumide staatust, on tühised ja kehtetud. Seda tehes võtab see Vladimir Putini režiimilt normaalsuse näivuse, mida ta püüab rahaks teha.
Mehhanism on tunnustamise oma: parlamendil, mis seadusandleb okupeeritud territooriumil, on vaja, et teised parlamendid kohtleksid teda vestluspartnerina. Keeldudes kõigist ametlikest kontaktidest ja paludes liikmesriikidel sama teha, lõikab parlament läbi selle kaudse tunnustamise. Euroopa kodanike jaoks on kulud nullilähedased. Kasu on selles, et ei lasta juurduda arusaamal, et valimised ilma opositsiooni, vaba meedia ja usaldusväärsete vaatlejateta on väärt valimisi.
Parlament nõuab sanktsioone täpselt määratletud kategooriate vastu: valimisametnikud, kohtunikud, prokurörid, Rosfinmonitoringi juhid, okupatsiooniadministratsioonide liikmed ja vastvalitud saadikud, keda veel sanktsioneeritud ei ole, koos sisenemiskeeluga kogu Schengeni alale. Loogika on terve: tabada neid, kes viivad täide repressioone, mitte Vene rahvast. Kuid nimede nimekiri ei ole poliitika. Nõukogu võib need meetmed vastu võtta ühehäälselt või jätta vastu võtmata. Tekst ei näe ette ühtegi siduvat mehhanismi, ühtegi ajakava, ühtegi tagajärge tegevusetuse korral.
Liberaalne ja subsidiaarne alternatiiv oleks teha mittetunnustamisest kogu parlamentidevahelise koostöö ja kogu Euroopa rahastamise selge eeltingimus, mitte üleskutse. Selge reegel, mida institutsioonid ja liikmesriigid rakendavad, on parem kui soovide nimekiri. Parlamendil on sisuliselt õigus; ta jätab nõukogule kohustuse muuta kavatsus teoks.
Tekst toetab sõltumatuid ajakirjanikke, inimõiguste kaitsjaid ja taga kiusatud valimisvaatlejaid ning nõuab Grigori Melkonjantsi ja kõigi poliitvangide vabastamist. See seab selge tingimuse: Venemaa demokraatlikud jõud on usaldusväärsed partnerid ainult siis, kui nad toetavad ühemõtteliselt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. See on õige joon: toetada režiimi ohvreid, mitte pesta puhtaks neid, kes on sõjaga kaasa läinud.
Parlament julgustab ka liikmesriike leidma koordineeritud lahendusi ohus olevatele venelastele, kes elavad liidus seaduslikult ega saa enam Vene konsulaatides oma dokumente uuendada. Ka siin on mehhanism lihtne: ilma kehtivate dokumentideta satuvad need inimesed ebaseaduslikku olukorda ning kaotavad võimaluse töötada, üürida ja saada arstiabi. Koordineeritud lahendus hoiab ära selle, et bürokraatia teeb repressiooni töö ära.
Riigiduuma tunnustamine tähendaks tunnistada, et valimised ilma opositsiooni, vaba meedia ja vaatlejateta võivad anda legitiimse parlamendi.
