Euroopa Parlament võttis vastu seisukoha, millega kiidetakse heaks nõukoguga saavutatud esialgne kokkulepe turustabiilsuse reservi kohta hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite jaoks. Tekst muudab kvootide reservist väljavõtmise reegleid: kui ringluses olevate kvootide koguarv on vahemikus 210 kuni 260 miljonit, võetakse reservist täiendavaid kvoote. Täiendav kogus arvutatakse, võttes 100 miljonit ja lahutades sellest kahekordse erinevuse ringluses olevate kvootide koguarvu ja 210 miljoni vahel. See seisukoht peab enne seaduseks saamist veel ametlikult nõukogu poolt heaks kiidetama.
Turustabiilsuse reserv loodi selleks, et leevendada pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust uues heitkogustega kauplemise süsteemis hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite jaoks. Komisjon oli teinud ettepaneku selle reservi parameetrite sihipärasteks muudatusteks, et parandada turu prognoositavust ja hindade stabiilsust süsteemi esimestel tegevusaastatel. Parlament muutis komisjoni lähenemisviisi, kehtestades täiendavate väljavõtmiste käivitamise vahemiku 210 kuni 260 miljonit ringluses olevat kvooti ning uued avaldamis- ja arvutusreeglid.
Täiendav väljavõtmine vahemikus 210 kuni 260 miljonitKonkreetse aasta puhul, kui ringluses olevate kvootide koguarv on vahemikus 210 kuni 260 miljonit, võetakse reservist täiendavaid kvoote. Kogus arvutatakse, võttes 100 miljonit ja lahutades sellest kahekordse erinevuse ringluses olevate kvootide koguarvu ja 210 miljoni vahel.
Iga-aastane avaldamine alates 1. juunist 2028Komisjon avaldab igal aastal hiljemalt järgmise aasta 1. juuniks direktiivi 2003/87/EÜ VI lisa peatüki kohaste ringluses olevate kvootide koguarvu, eraldi olemasolevatest ringluses olevatest kvootidest. Esimene avaldamine toimub hiljemalt 1. juunil 2028.
20 miljonit täiendavat kvootiKui kvoote võetakse reservist vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30a lõikele 2, lisatakse reservist väljavõetavale kogusele 20 miljonit täiendavat kvooti.
Jaotamine kolme kuu pealeReservist väljavõetavad kogused jaotatakse ühtlaselt kolme kuu pikkusele perioodile, mis algab hiljemalt kaks kuud pärast kuupäeva, mil tingimused täideti, vastavalt Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele.
Läbivaatamine keskkonnaterviklikkuse ja sotsiaalse õigluse tagamisegaOtsuse 2015/1814 artiklis 3 ette nähtud läbivaatamisel võetakse arvesse allesjäänud kvootide arvu, arvestades nii keskkonnaterviklikkust kui ka sotsiaalset õiglust.
Parlament võttis teksti vastu 467 poolt-, 158 vastuhäälega ja 41 erapooletuga (elektrooniline nimeline hääletus).
See otsus kohandab turustabiilsuse reservi toimimist uue heitkogustega kauplemise süsteemi jaoks, mis hõlmab hooneid ja maanteetransporti. Praktikas tähendab see, et kui ringluses olevate kvootide arv on vahemikus 210 kuni 260 miljonit, võetakse reservist täiendavaid kvoote ja pannakse oksjonile, mis võib mõjutada süsiniku hindu, mida lõpuks kannavad tarbijad ja ettevõtted. Ringluses olevate kvootide arvu iga-aastane avaldamine alates 2028. aastast peaks muutma turu prognoositavamaks. Tekst peab enne jõustumist veel ametlikult nõukogu poolt heaks kiidetama.
Parlament kiitis heaks esialgse kokkuleppe hoonete ja maanteetranspordi süsinikdioksiidi turu stabiilsusreservi kohta, kuid lisas sellele täiendava väljavõtmismehhanismi, mida komisjon ei olnud ette näinud: kui ringluses on 210, 260 miljonit kvooti, võtab reserv välja kuni 100 miljonit kvooti, arvutatuna 100 miljonit miinus kahekordne vahe 210 miljoni künnisest. See ei ole enam stabiilsus, see on hindade diskretsiooniline juhtimine valemi abil.
Artikli 1a lõikesse 5 lisatud mehhanism ei piirdu silumisega: see määrab kalde. Kui ringluses on 210 miljonit kvooti, võtab reserv välja 100 miljonit; 260 miljoni juures ei võta see enam ühtegi. Nende vahel vähendab iga täiendav ringluses olev miljon väljavõtmist kahe miljoni võrra. Teisisõnu, mida selgemalt turg näitab ülejääki, seda kõvemini Brüssel kruvisid keerab, ja seda kõrgemaks tõuseb kodumajapidamiste ja vedajate makstav süsinikuhind.
Reservi loogika oli reageerida pakkumise ja nõudluse šokkidele, mitte juhtida hinda peenelt. Valemi seadusandlikku akti sisse raiumisega muudab parlament stabiliseerimisvahendi kvaasi-süsiniku keskpangaks, ilma demokraatliku mandaadita hinda kehtestada. Neil, kes maksavad kütte ja kütuse eest, ei ole mingit võimalust valemit vaidlustada.
Uus kohustus avaldada andmed igal aastal 1. juuniks, esimene tähtaeg 2028. aastal, on hea: prognoositavus on investeeringute tingimus. Kuid avaldamise ajakava ei asenda lihtsat reeglit. Ettevõtja, kes renoveerib hoone või uuendab sõidukiparki, peab teadma, millise hinnaga ta kümne aasta jooksul silmitsi seisab, mitte lugema igal kevadel avaldatavat kvootide kogusummat.
Tegelik kulu on mujal: väljavõtmise valem lisab regulatiivse ebakindluse kihi just hetkel, mil süsteem käivitub. Investor, kes ootab automaatset väljavõtmist üle 210 miljoni, lisab oma arvutustesse riskipreemia, ja see preemia jõuab üüri ja transpordipiletini.
Subsidiaarne lähenemine oleks tähendanud lasta reservil täita oma puhvrirolli täheldatud šokkide korral, avaldada andmed ja mitte kirjutada seadusesse diskretsioonilist kallet. Parlament eelistas valemit.
Brüsselis otsustatud väljavõtmise valem ei stabiliseeri turgu: see nihutab riski nende õlgadele, kes maksavad kütte ja kütuse eest.
Parlament kiitis heaks esialgse kokkuleppe hoonete ja maanteetranspordi süsinikdioksiidi turu stabiilsusreservi kohta, kuid lisas sellele täiendava väljavõtmismehhanismi, mida komisjon ei olnud ette näinud: kui ringluses on 210, 260 miljonit kvooti, võtab reserv välja kuni 100 miljonit kvooti, arvutatuna 100 miljonit miinus kahekordne vahe 210 miljoni künnisest. See ei ole enam stabiilsus, see on hindade diskretsiooniline juhtimine valemi abil.
Artikli 1a lõikesse 5 lisatud mehhanism ei piirdu silumisega: see määrab kalde. Kui ringluses on 210 miljonit kvooti, võtab reserv välja 100 miljonit; 260 miljoni juures ei võta see enam ühtegi. Nende vahel vähendab iga täiendav ringluses olev miljon väljavõtmist kahe miljoni võrra. Teisisõnu, mida selgemalt turg näitab ülejääki, seda kõvemini Brüssel kruvisid keerab, ja seda kõrgemaks tõuseb kodumajapidamiste ja vedajate makstav süsinikuhind.
Reservi loogika oli reageerida pakkumise ja nõudluse šokkidele, mitte juhtida hinda peenelt. Valemi seadusandlikku akti sisse raiumisega muudab parlament stabiliseerimisvahendi kvaasi-süsiniku keskpangaks, ilma demokraatliku mandaadita hinda kehtestada. Neil, kes maksavad kütte ja kütuse eest, ei ole mingit võimalust valemit vaidlustada.
Uus kohustus avaldada andmed igal aastal 1. juuniks, esimene tähtaeg 2028. aastal, on hea: prognoositavus on investeeringute tingimus. Kuid avaldamise ajakava ei asenda lihtsat reeglit. Ettevõtja, kes renoveerib hoone või uuendab sõidukiparki, peab teadma, millise hinnaga ta kümne aasta jooksul silmitsi seisab, mitte lugema igal kevadel avaldatavat kvootide kogusummat.
Tegelik kulu on mujal: väljavõtmise valem lisab regulatiivse ebakindluse kihi just hetkel, mil süsteem käivitub. Investor, kes ootab automaatset väljavõtmist üle 210 miljoni, lisab oma arvutustesse riskipreemia, ja see preemia jõuab üüri ja transpordipiletini.
Subsidiaarne lähenemine oleks tähendanud lasta reservil täita oma puhvrirolli täheldatud šokkide korral, avaldada andmed ja mitte kirjutada seadusesse diskretsioonilist kallet. Parlament eelistas valemit.
Brüsselis otsustatud väljavõtmise valem ei stabiliseeri turgu: see nihutab riski nende õlgadele, kes maksavad kütte ja kütuse eest.
