Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni komisjoni 2025. aasta Serbia raporti kohta. See läheb komisjonist kaugemale: nõuab, et ühinemisläbirääkimised edeneksid ainult siis, kui Serbia ühtlustub ELi Venemaa-vastaste sanktsioonidega ning teeb tegelikku edusamme õigusriigi, korruptsioonivastase võitluse, vabade valimiste, meediavabaduse ja kohtusüsteemi sõltumatuse valdkonnas. Samuti nõuab parlament, et kõiki olulisi tagasilangusi võetaks arvesse ühinemiseelse rahalise toetuse tempos ja mahus. Tekst on poliitiline seisukoht: see ei loo Serbiale juriidilist kohustust.
Igal aastal avaldab komisjon raporti Serbia edenemise kohta ELiga ühinemise suunas. 2025. aasta raport osutab soovituste osalisele rakendamisele ning piiratud või olematule edule paljude kriteeriumide puhul. Euroopa Parlament vaatas selle raporti läbi ja võttis vastu oma resolutsiooni, mis võtab teadmiseks komisjoni tähelepanekud, kuid karmistab märgatavalt poliitilisi tingimusi. Tekst kuulub laienemisprotsessi ja Lääne-Balkani riikide ühinemiseelse rahalise abi raamistikku.
Ühinemine seotud sanktsioonidega ühtlustumisegaSerbia ühinemisläbirääkimised peaksid edenema alles siis, kui ta ühtlustub ELi Venemaa-vastaste sanktsioonidega ning põhinevad mõõdetavatel ja püsivatel edusammudel põhivaldkondade peatükkide rühmas (õigusriik, vabad ja õiglased valimised, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, kohtuvõimu sõltumatus, meediavabadus, avaliku halduse reform, demokraatlike institutsioonide toimimine).
Rahalise toetuse seos tagasilangustegaParlament palub komisjonil rangelt järgida põhivaldkondade prioriteedi põhimõtet ning võtta ühinemiseelse rahalise toetuse tempos ja mahus arvesse kõiki olulisi tagasilangusi.
Sõjalise koostöö lõpetamine VenemaagaParlament nõuab Niši Venemaa ja Serbia humanitaarkeskuse viivitamatut sulgemist ning Serbia igasuguse sõjalise koostöö lõpetamist Venemaaga.
Hoiatus Hiina rakettide suhtesParlament mõistab hukka Serbia poolt Hiina õhk-maa ballistiliste rakettide CM-400AKG soetamise ja hoiatab, et see sõjaline tugevdamine muudab piirkondlikku julgeolekutasakaalu.
Riiklik demokraatliku vastupanuvõime raamistikParlament palub Serbial t viivitamata vastu võtta ja rakendada täielik riiklik demokraatliku vastupanuvõime raamistik, millel on selged institutsionaalsed vastutusalad, korrapärased avalikud aruanded ja sõltumatute järelevalveorganite kaitse.
Parlament võttis resolutsiooni vastu 468 poolt-, 116 vastu- ja 79 erapooletu häälega (elektrooniline nimeline hääletus).
ELi kodanike jaoks tähendab see resolutsioon, et parlament soovib karmistada Serbia ühinemise tingimusi: läbirääkimised ei edene ilma Venemaa-vastaste sanktsioonidega ühtlustumiseta ja kontrollitavate edusammudeta õigusriigi, korruptsiooni, valimiste, meedia ja kohtusüsteemi valdkonnas. Samuti nõuab parlament, et Euroopa ühinemiseelseid fondе kohandataks oluliste tagasilanguste korral. Serbia kodanike jaoks võib see tähendada aeglasemat läbirääkimiste tempot ja tingimuslikumat rahalist toetust seni, kuni need nõuded ei ole täidetud. Tekst ei pane Serbiale siiski otsest juriidilist kohustust: see on parlamendi poliitiline seisukoht, mis kutsub komisjoni ja liikmesriike üles selles suunas tegutsema.
Euroopa Parlament võttis vastu 468 poolt-, 116 vastu- ja 79 erapooletu häälega resolutsiooni, mis võtab teadmiseks komisjoni 2025. aasta Serbia raporti, kuid läheb palju kaugemale selle ettevaatlikest järeldustest. Seal, kus komisjon märkis osalist rakendamist ja piiratud edusamme, nõuab parlament nüüd, et ühinemisläbirääkimised edeneksid ainult koos Venemaa-vastaste sanktsioonidega ühtlustumise ja põhivaldkondade rühmas mõõdetavate edusammudega. Samuti nõuab ta, et igasugune märkimisväärne tagasiminek kajastuks eelühinemise rahalise toetuse tempos ja intensiivsuses.
Komisjoni raport kirjeldas osaliselt ettevalmistatud riiki, kus vastuvõetud seaduste ja nende rakendamise vahel püsib lõhe. Parlament muudab selle diagnoosi hoovaks: ta seab läbirääkimiste edenemise sõltuvusse Euroopa sanktsioonidega ühtlustumisest Venemaa vastu ning kontrollitavatest edusammudest õigusriigi, valimiste, korruptsiooni, õigusemõistmise ja meedia vallas. Mehhanism on lihtne: ilma nende tulemusteta järgmist peatükki ei tule.
Tõeline uuendus peitub rahas. Parlament palub komisjonil arvestada igasugust märkimisväärset tagasiminekut eelühinemistoetuse tempos ja intensiivsuses. Seni rahastas abi väljakuulutatud reforme; nüüd peaks see järgima tuvastatud reforme. Euroopa maksumaksja jaoks on see vahe selle vahel, kas maksta kavatsuste või tulemuste eest.
Jääb üks piirang: resolutsioon ei pane Serbiale mingit juriidilist kohustust. See suunab komisjoni ja liikmesriike, kuid ei kohusta neid. Subsidiaarsusel ja turul põhinev lähenemine teeks sammu edasi: siduda iga väljamakse kontrollitavate, avaldatud vahe-eesmärkidega ja lasta Euroopa ettevõtetel hinnata faktide põhjal Serbia turu tegelikku avatust.
Parlament juhib tähelepanu energiasõltuvusele ning Venemaa ja Hiina investeeringutele, sealhulgas rakettide CM-400AKG soetamisele ning Boru ja Majdanpeki kaevandusprojektidele. See ei ole dekoratiivne geopoliitika: kandidaatriik, kes ostab oma relvad ja gaasi mujalt kui Euroopast, ilma läbipaistvuseta oma riigihangetes, jääb vaenulike mõjude sisenemispunktiks. Nõue tagada läbipaistvus hankemenetlustes, erastamises ja kontsessioonides on siin teksti kõige kasulikum osa.
Õigusriigi osas kahetseb parlament tagasiminekut ja valitsuse vaenulikku retoorikat. Tal on õigus seda öelda, kuid usaldusväärne surve ei tule pressiteadetest: see tuleb turulepääsust ja peatatud fondidest. Riik, kes tahab Liitu astuda, peab nõustuma, et tema ettevõtted ja kodanikud maksavad tema geopoliitiliste valikute hinna, mitte ainult ei saa nende hüvesid.
Ühinemine ei ole iseenesestmõistetav õigus: see on leping, mille iga klauslit kontrollitakse.
Euroopa Parlament võttis vastu 468 poolt-, 116 vastu- ja 79 erapooletu häälega resolutsiooni, mis võtab teadmiseks komisjoni 2025. aasta Serbia raporti, kuid läheb palju kaugemale selle ettevaatlikest järeldustest. Seal, kus komisjon märkis osalist rakendamist ja piiratud edusamme, nõuab parlament nüüd, et ühinemisläbirääkimised edeneksid ainult koos Venemaa-vastaste sanktsioonidega ühtlustumise ja põhivaldkondade rühmas mõõdetavate edusammudega. Samuti nõuab ta, et igasugune märkimisväärne tagasiminek kajastuks eelühinemise rahalise toetuse tempos ja intensiivsuses.
Komisjoni raport kirjeldas osaliselt ettevalmistatud riiki, kus vastuvõetud seaduste ja nende rakendamise vahel püsib lõhe. Parlament muudab selle diagnoosi hoovaks: ta seab läbirääkimiste edenemise sõltuvusse Euroopa sanktsioonidega ühtlustumisest Venemaa vastu ning kontrollitavatest edusammudest õigusriigi, valimiste, korruptsiooni, õigusemõistmise ja meedia vallas. Mehhanism on lihtne: ilma nende tulemusteta järgmist peatükki ei tule.
Tõeline uuendus peitub rahas. Parlament palub komisjonil arvestada igasugust märkimisväärset tagasiminekut eelühinemistoetuse tempos ja intensiivsuses. Seni rahastas abi väljakuulutatud reforme; nüüd peaks see järgima tuvastatud reforme. Euroopa maksumaksja jaoks on see vahe selle vahel, kas maksta kavatsuste või tulemuste eest.
Jääb üks piirang: resolutsioon ei pane Serbiale mingit juriidilist kohustust. See suunab komisjoni ja liikmesriike, kuid ei kohusta neid. Subsidiaarsusel ja turul põhinev lähenemine teeks sammu edasi: siduda iga väljamakse kontrollitavate, avaldatud vahe-eesmärkidega ja lasta Euroopa ettevõtetel hinnata faktide põhjal Serbia turu tegelikku avatust.
Parlament juhib tähelepanu energiasõltuvusele ning Venemaa ja Hiina investeeringutele, sealhulgas rakettide CM-400AKG soetamisele ning Boru ja Majdanpeki kaevandusprojektidele. See ei ole dekoratiivne geopoliitika: kandidaatriik, kes ostab oma relvad ja gaasi mujalt kui Euroopast, ilma läbipaistvuseta oma riigihangetes, jääb vaenulike mõjude sisenemispunktiks. Nõue tagada läbipaistvus hankemenetlustes, erastamises ja kontsessioonides on siin teksti kõige kasulikum osa.
Õigusriigi osas kahetseb parlament tagasiminekut ja valitsuse vaenulikku retoorikat. Tal on õigus seda öelda, kuid usaldusväärne surve ei tule pressiteadetest: see tuleb turulepääsust ja peatatud fondidest. Riik, kes tahab Liitu astuda, peab nõustuma, et tema ettevõtted ja kodanikud maksavad tema geopoliitiliste valikute hinna, mitte ainult ei saa nende hüvesid.
Ühinemine ei ole iseenesestmõistetav õigus: see on leping, mille iga klauslit kontrollitakse.
