Euroopa Parlament lubas Austrial muuta oma 22. oktoobri 1958. aasta kahepoolset maanteetranspordilepingut Šveitsiga, et võimaldada kabotaaži, see tähendab reisijate vedu kahe piiripunkti vahel, mis asuvad piiri samal küljel, Austria-Šveitsi piirialadel. See luba kehtib rahvusvaheliste bussi- ja bussiteenuste kohta kahe riigi vahel ning selle suhtes kehtivad endiselt kaks tingimust: diskrimineerimine liidus asutatud vedajate vahel puudub ja konkurentsimoonutus puudub. Tekst on parlamendi lõplik seisukoht, mille liidu valitsused on juba heaks kiitnud; see jõustub pärast nende ametlikku heakskiitmist.
Liidu ja Šveitsi vaheline kauba- ja reisijateveo leping ei luba kabotaaži kahe sama riigi punkti vahel. Siiski võib enne 21. juunit 1999 sõlmitud kahepoolsetes lepingutes juba ette nähtud kabotaažiõigusi säilitada, tingimusel et järgitakse mittediskrimineerimise ja konkurentsi eeskirju. 1958. aasta Austria-Šveitsi leping ei näinud seda õigust ette. Kuna need rahvusvahelised kohustused kuuluvad liidu ainupädevusse, saab Austria oma lepingut muuta ainult liidu nõusolekul. Komisjon oli selle loa ettepaneku teinud; parlament kiitis selle heaks.
Luba muuta 1958. aasta lepingutAustrial on lubatud muuta kahepoolset maanteetranspordilepingut, mis seob teda Šveitsiga alates 22. oktoobrist 1958, et lisada sellesse kabotaaž rahvusvaheliste reisijateveoteenuste puhul busside ja bussidega kahe riigi vahel.
Viis asjaomast piiriringkondaLubatud kabotaaž hõlmab ainult Bludenzi, Bregenzi, Dornbirni ja Feldkirchi haldusringkondi Vorarlbergi piirkonnas ning Landecki ringkonda Tirooli piirkonnas.
Kaks kumulatiivset tingimustLuba kehtib ainult juhul, kui liidus asutatud vedajate vahel ei esine diskrimineerimist ja konkurentsi ei moonutata.
Kohustus teavitada komisjoniAustria peab teavitama Euroopa Komisjoni lepingu muutmisest ja edastama talle muudetud lepingu teksti. Seejärel peab komisjon sellest teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
Otsuse adressaatAustria Vabariik on selle otsuse ainus adressaat.
Parlament võttis teksti vastu 654 poolt, 4 vastu ja 1 erapooletu häältega elektroonilisel nimelisel hääletusel.
Praktikas saavad Austrias asutatud transpordiettevõtted nimetatud viies piiriringkonnas võtta reisijaid siseliinidele Šveitsis ja vastupidi rahvusvaheliste bussi- või bussiteenuste puhul. Nende piirialade reisijatel võib seega olla rohkem otselende kahe riigi vahel. Liidus asutatud vedajaid ei tohi diskrimineerida Šveitsi vedajate suhtes ja konkurentsi ei tohi moonutada. See meede ei loo üldist kabotaažiõigust kogu liidus: see piirdub nimetatud Austria ringkondadega ja suhetega Šveitsiga.
Euroopa Parlament lubas Austrial muuta oma 22. oktoobri 1958. aasta kahepoolset maanteetranspordilepingut Šveitsiga, et võimaldada kabotaazi viies piiriringkonnas. Tekst võeti vastu 654 poolt-, 4 vastuhäälega ja 1 erapooletuks jäämisega. See otsus on parlamendi lõplik seisukoht, mille liidu valitsused on juba heaks kiitnud; see saab seaduseks pärast nende ametlikku kinnitust. See ei ole kabotaazi üldine liberaliseerimine, vaid sihipärane, tingimuslik ja tühistatav avamine.
Kabotaaz, see tähendab reisijate vedu kahe sama piiripoolel asuva punkti vahel, oli seni 1958. aasta Austria ja Šveitsi lepinguga keelatud. Euroopa Liit lubab Austrial seda võimaldada, kuid ainult viies piiriringkonnas ja üksnes rahvusvaheliste bussi- ja autobussiteenuste puhul kahe riigi vahel. See geograafiline ja sisuline piirang on hea: see hoiab ära üldise kabotaaziõiguse avamise kogu liidus, mis oleks jätnud Euroopa vedajad reguleerimata konkurentsile.
Kaks tingimust, diskrimineerimiskeeld liidus asutatud vedajate vahel ja konkurentsi moonutamise puudumine, on selle avamise vastukaaluks. Need kaitsevad Euroopa vedajaid konkurentsieelise eest, mis antaks Šveitsi operaatoritele. Kuid need jäävad hägusateks mõisteteks, mille tõlgendamine ja kontroll jääb komisjonile ja viimases astmes Euroopa Kohtule. Ettevõtete jaoks tähendab see piiratud õiguskindlust: nad peavad dokumenteerima oma vastavust, mis kujutab endast kindlat halduskulu.
Luba on rangelt piiratud: see kehtib ainult nimetatud ringkondades ja ainult suhetes Šveitsiga. Mingit kohtumis- ega läbivaatamisklauslit ette nähtud ei ole. Kui turg muutub, on vaja uut poliitilist otsust. See status quo kaitseb asutatud vedajaid, kuid külmutab laiendamisvõimalused. Piirialade reisijad võiksid saada kasu täiendavatest otseliinidest, kuid ainult nendes viies ringkonnas. Mujal ei muutu midagi.
Teavitamismenetlus kohustab Austriat teatama komisjonile ja edastama talle muudetud lepingu teksti. Komisjon teavitab seejärel parlamenti ja nõukogu. See mehhanism on kerge ja proportsionaalne. See ei loo uut rasket bürokraatiat, kuid säilitab poliitilise kontrolli liidu ainupädevuse üle. Võib kahetseda, et selle avamise konkreetsete mõjude kohta puudub aastaaruanne, kuid see ei ole hädavajalik.
Sihipärane, tingimuslik ja tühistatav luba: nii peab Euroopa oma turge avama, mitte ühtsete määrustega.
Euroopa Parlament lubas Austrial muuta oma 22. oktoobri 1958. aasta kahepoolset maanteetranspordilepingut Šveitsiga, et võimaldada kabotaazi viies piiriringkonnas. Tekst võeti vastu 654 poolt-, 4 vastuhäälega ja 1 erapooletuks jäämisega. See otsus on parlamendi lõplik seisukoht, mille liidu valitsused on juba heaks kiitnud; see saab seaduseks pärast nende ametlikku kinnitust. See ei ole kabotaazi üldine liberaliseerimine, vaid sihipärane, tingimuslik ja tühistatav avamine.
Kabotaaz, see tähendab reisijate vedu kahe sama piiripoolel asuva punkti vahel, oli seni 1958. aasta Austria ja Šveitsi lepinguga keelatud. Euroopa Liit lubab Austrial seda võimaldada, kuid ainult viies piiriringkonnas ja üksnes rahvusvaheliste bussi- ja autobussiteenuste puhul kahe riigi vahel. See geograafiline ja sisuline piirang on hea: see hoiab ära üldise kabotaaziõiguse avamise kogu liidus, mis oleks jätnud Euroopa vedajad reguleerimata konkurentsile.
Kaks tingimust, diskrimineerimiskeeld liidus asutatud vedajate vahel ja konkurentsi moonutamise puudumine, on selle avamise vastukaaluks. Need kaitsevad Euroopa vedajaid konkurentsieelise eest, mis antaks Šveitsi operaatoritele. Kuid need jäävad hägusateks mõisteteks, mille tõlgendamine ja kontroll jääb komisjonile ja viimases astmes Euroopa Kohtule. Ettevõtete jaoks tähendab see piiratud õiguskindlust: nad peavad dokumenteerima oma vastavust, mis kujutab endast kindlat halduskulu.
Luba on rangelt piiratud: see kehtib ainult nimetatud ringkondades ja ainult suhetes Šveitsiga. Mingit kohtumis- ega läbivaatamisklauslit ette nähtud ei ole. Kui turg muutub, on vaja uut poliitilist otsust. See status quo kaitseb asutatud vedajaid, kuid külmutab laiendamisvõimalused. Piirialade reisijad võiksid saada kasu täiendavatest otseliinidest, kuid ainult nendes viies ringkonnas. Mujal ei muutu midagi.
Teavitamismenetlus kohustab Austriat teatama komisjonile ja edastama talle muudetud lepingu teksti. Komisjon teavitab seejärel parlamenti ja nõukogu. See mehhanism on kerge ja proportsionaalne. See ei loo uut rasket bürokraatiat, kuid säilitab poliitilise kontrolli liidu ainupädevuse üle. Võib kahetseda, et selle avamise konkreetsete mõjude kohta puudub aastaaruanne, kuid see ei ole hädavajalik.
Sihipärane, tingimuslik ja tühistatav luba: nii peab Euroopa oma turge avama, mitte ühtsete määrustega.