16. juunil 2026 võttis Euroopa Parlament vastu ettepaneku lihtsustada tehisintellekti (AI) käsitleva määruse rakendamist, kehtestades samal ajal uued keelud võitlemaks nõusolekuta intiimse sisu ja AI loodud laste seksuaalse kuritarvitamise sisu vastu. Tekst kiideti heaks 423 poolthäälega, 57 vastu ja 174 erapooletuga.
Määrus (EL) 2024/1689, tuntud kui "AI määrus", kehtestab horisontaalsed reeglid AI süsteemidele, et kaitsta tervist, ohutust ja põhiõigusi. Selle rakendamine on aga osutunud keeruliseks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) jaoks. Seetõttu tegi Euroopa Komisjon ettepaneku "digitaalse AI omnibussi meetmete paketi" kohta, et lihtsustada kohustusi, selgitada mõningaid määratlusi ja vähendada halduskoormust, säilitades samal ajal kõrge kaitsetaseme.
Parlament kiitis heaks mitu olulist muudatust:
Ettepanek võeti esimesel lugemisel vastu 423 poolthäälega, 57 vastu ja 174 erapooletuga. Teksti hakkab nüüd läbi vaatama ELi nõukogu enne lõplikku vastuvõtmist.
Kodanike jaoks toovad need muudatused parema kaitse AI kahjulike kasutusviiside eest, eelkõige nõusolekuta intiimsete piltide ja lapspornograafilise sisu loomise vastu. Ettevõtted, eriti VKEd, saavad kasu selgematest ja vähem koormavatest reeglitest, mis peaks soodustama innovatsiooni, säilitades samal ajal tugevad tagatised tervise, ohutuse ja põhiõiguste kaitseks.
Euroopa Parlament võttis 16. juunil 2026 vastu nõukoguga saavutatud kokkuleppe häältega 423 poolt, 57 vastu ja 174 erapooletut, mis väidab end AI Acti lihtsustavat. Tekst võimaldab piirata teatud nõudeid kõrge riskiga tehisintellekti süsteemidele, kui muu sektoripõhine õigusakt pakub samaväärset või tugevamat kaitset. Kuid see paindlikkus on piiratud delegeeritud õigusaktidega, mille komisjon võtab vastu 2027. aasta augustiks: just tema, mitte ettevõtted, otsustab juhtumipõhiselt, millised reeglid jäävad kohaldamata. Teatatud lihtsustamine võib sünnitada uue ebakindluse kihi.
Algne idee on liberaalne: kui sektoripõhine õigusakt kaitseb juba tervist, ohutust või põhiõigusi, miks kehtestada teine vastavuskihistus? Artikkel 2(13) võimaldab seega piirata artiklite 9, 15 ja 17, 25 nõudeid I lisa A osas hõlmatud kõrge riskiga tehisintellekti süsteemide puhul. Kuid tingimus on kahekordne: sektoripõhine õigusakt peab pakkuma samaväärset või kõrgemat kaitsetaset ning piirang ei tohi vähendada üldist kaitstuse taset. Kes seda hindab? Komisjon delegeeritud õigusaktidega 2. augustiks 2027. Selgelt öeldes peavad ettevõtted ootama, kuni Brüssel täpsustab sektorite kaupa, milliseid nõudeid võib kõrvale jätta. Viivituse hind on tegelik: tehisintellekti projektid tervishoius või transpordis jäävad rippuma haldusotsuste otsa. Tõeline lihtsustamine oleks kehtestanud vastavuseelduse niipea, kui sektoripõhist õigusakti järgitakse, jättes osalejatele kohustuse oma olukorda dokumenteerida järelkontrolli all.
Artikkel 4a lubab erandkorras töödelda isikuandmete eriliike, et tuvastada ja parandada eelarvamusi kõrge riskiga süsteemides. Tingimused on ranged: absoluutne vajalikkus, pseudonüümimine, edastamiskeeld kolmandatele isikutele, parandamisejärgne kustutamine. See on pragmaatiline edasiminek: ilma esinduslike andmeteta püsivad eelarvamused ning täiendavad kontrollid ainult kallinevad vastavust, tagamata tulemust. Tekst täpsustab, et see ei loo kohustust eelarvamusi parandada, mis väldib uut koormust. Võib kahetseda, et komisjon ei laiendanud seda võimalust kõigile süsteemidele, kuid proportsionaalsuse põhimõtet järgitakse.
Artikli 5 uued keelud (realistlikud intiimsed kujutised, lapseea seksuaalse ärakasutamise materjal) on teretulnud täiendused. Need ei kuulu lihtsustamise, vaid isikute kaitse valdkonda. Parlament tegi õigesti, et need lisas, kuigi võib küsida, miks neid algtekstis polnud. Võitlus kõige ohtlikumate sisude vastu ei õigusta siiski kohustuste korrutamist seaduslikele ettevõtetele. Tekst säilitab muide erandid politsei ja meditsiini jaoks, mis on tasakaalustatud.
Lihtsustamine, mis sõltub delegeeritud õigusaktidest, ei ole lihtsustamine: see on ebakindluse lubadus.
Euroopa Parlament võttis 16. juunil 2026 vastu nõukoguga saavutatud kokkuleppe häältega 423 poolt, 57 vastu ja 174 erapooletut, mis väidab end AI Acti lihtsustavat. Tekst võimaldab piirata teatud nõudeid kõrge riskiga tehisintellekti süsteemidele, kui muu sektoripõhine õigusakt pakub samaväärset või tugevamat kaitset. Kuid see paindlikkus on piiratud delegeeritud õigusaktidega, mille komisjon võtab vastu 2027. aasta augustiks: just tema, mitte ettevõtted, otsustab juhtumipõhiselt, millised reeglid jäävad kohaldamata. Teatatud lihtsustamine võib sünnitada uue ebakindluse kihi.
Algne idee on liberaalne: kui sektoripõhine õigusakt kaitseb juba tervist, ohutust või põhiõigusi, miks kehtestada teine vastavuskihistus? Artikkel 2(13) võimaldab seega piirata artiklite 9, 15 ja 17, 25 nõudeid I lisa A osas hõlmatud kõrge riskiga tehisintellekti süsteemide puhul. Kuid tingimus on kahekordne: sektoripõhine õigusakt peab pakkuma samaväärset või kõrgemat kaitsetaset ning piirang ei tohi vähendada üldist kaitstuse taset. Kes seda hindab? Komisjon delegeeritud õigusaktidega 2. augustiks 2027. Selgelt öeldes peavad ettevõtted ootama, kuni Brüssel täpsustab sektorite kaupa, milliseid nõudeid võib kõrvale jätta. Viivituse hind on tegelik: tehisintellekti projektid tervishoius või transpordis jäävad rippuma haldusotsuste otsa. Tõeline lihtsustamine oleks kehtestanud vastavuseelduse niipea, kui sektoripõhist õigusakti järgitakse, jättes osalejatele kohustuse oma olukorda dokumenteerida järelkontrolli all.
Artikkel 4a lubab erandkorras töödelda isikuandmete eriliike, et tuvastada ja parandada eelarvamusi kõrge riskiga süsteemides. Tingimused on ranged: absoluutne vajalikkus, pseudonüümimine, edastamiskeeld kolmandatele isikutele, parandamisejärgne kustutamine. See on pragmaatiline edasiminek: ilma esinduslike andmeteta püsivad eelarvamused ning täiendavad kontrollid ainult kallinevad vastavust, tagamata tulemust. Tekst täpsustab, et see ei loo kohustust eelarvamusi parandada, mis väldib uut koormust. Võib kahetseda, et komisjon ei laiendanud seda võimalust kõigile süsteemidele, kuid proportsionaalsuse põhimõtet järgitakse.
Artikli 5 uued keelud (realistlikud intiimsed kujutised, lapseea seksuaalse ärakasutamise materjal) on teretulnud täiendused. Need ei kuulu lihtsustamise, vaid isikute kaitse valdkonda. Parlament tegi õigesti, et need lisas, kuigi võib küsida, miks neid algtekstis polnud. Võitlus kõige ohtlikumate sisude vastu ei õigusta siiski kohustuste korrutamist seaduslikele ettevõtetele. Tekst säilitab muide erandid politsei ja meditsiini jaoks, mis on tasakaalustatud.
Lihtsustamine, mis sõltub delegeeritud õigusaktidest, ei ole lihtsustamine: see on ebakindluse lubadus.