Euroopa Parlament mõistab hukka repressioonid Valgevenes ja nõuab poliitvangide vabastamist

Lühidalt

19. septembril 2024 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Valgevene poliitvangide olukorra kohta. Tekst mõistab teravalt hukka Lukašenka režiimi repressioonid ja nõuab kõigi poliitilistel põhjustel kinnipeetavate viivitamatut ja tingimusteta vabastamist.

Taust

Alates 2020. aasta augustis toimunud petturlikest presidendivalimistest on Valgevenes toimunud massilised poliitilised repressioonid. Tuhanded inimesed on arreteeritud, piinatud ja mõistetud pikkadele vanglakaristustele režiimile vastuseisu avaldamise eest. Inimõigusorganisatsioonide hinnangul on Valgevenes praegu üle 1400 poliitvangi, sealhulgas ajakirjanikud, advokaadid, aktivistid ja tavalised kodanikud. Euroopa Parlament on sellel teemal juba vastu võtnud mitu resolutsiooni, kuid olukord halveneb jätkuvalt.

Mida parlament otsustas

Oma resolutsioonis Euroopa Parlament:

• Mõistab hukka süstemaatilised repressioonid ja inimõiguste rikkumised Valgevenes.
• Nõuab kõigi poliitvangide, sealhulgas opositsioonifiguuride nagu Viktar Babaryka, Maria Kalesnikava ja Siarhei Tsikhanouski viivitamatut ja tingimusteta vabastamist.
• Kutsub Euroopa Liitu (EL) üles tugevdama sanktsioone Valgevene režiimi vastu, eelkõige laiendades sanktsioonide all olevate isikute ja üksuste nimekirja.
• Palub rahvusvahelisel üldsusel mitte tunnustada Aleksandr Lukašenka legitiimsust ja toetada Valgevene kodanikuühiskonda.
• Rõhutab sõltumatute meediaväljaannete ja inimõiguskaitsjate toetamise tähtsust Valgevenes.

Hääletustulemus

Resolutsioon võeti vastu suure häälteenamusega: 549 poolt, 21 vastu ja 37 erapooletut. See tulemus näitab eurosaadikute massilist toetust Valgevene poliitvangide eesmärgile.

Kodanikele

Sellel resolutsioonil ei ole otsest õiguslikku mõju, kuid see saadab tugeva poliitilise signaali. See näitab, et EL ei pööra pilku kõrvale Valgevene režiimi kuritarvitustest. Konkreetselt võib see mõjutada majandus- ja isiklike sanktsioonide tugevdamist, mis võib suurendada survet Lukašenkale. Euroopa kodanikele on see ka meeldetuletus, et inimõiguste kaitse on ELi prioriteet ka väljaspool selle piire. Kui soovite toetada poliitvange, võite teavet hankida sellistelt organisatsioonidelt nagu Viasna või Amnesty International.