28. aprillil 2026 võttis Euroopa Parlament vastu vahearuande ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta, mida nimetatakse mitmeaastaseks finantsraamistikuks (MFR) ja mis hõlmab perioodi 2028–2034. See tekst on parlamendi läbirääkimispositsioon enne arutelusid liikmesriikidega.
MFR on Euroopa Liidu mitmeaastane eelarvekava. See määrab kindlaks maksimumsummad (ülemmäärad), mida EL võib igal aastal erinevates valdkondades (põllumajandus, ühtekuuluvus, teadusuuringud jne) kulutada. Euroopa Komisjon tegi 2025. aasta juulis ettepaneku uue MFRi kohta aastateks 2028–2034. Parlament peab andma oma heakskiidu (nõusolekumenetlus), et nõukogu saaks määruse vastu võtta. See vahearuanne esitab muudatused, mida parlament soovib komisjoni ettepanekusse teha.
Parlament hääletas 24 muudatusettepaneku poolt. Peamised punktid on:
Aruanne võeti vastu 370 poolthäälega, 201 vastu ja 84 erapooletuga.
See hääletus on vaid üks samm. Parlament määrab oma seisukoha enne läbirääkimisi nõukoguga (liikmesriigid). Kui muudatused võetakse vastu, pakub tulevane eelarve rohkem paindlikkust kriiside (loodusõnnetused, Ukraina toetus) lahendamiseks ja tagab, et taastekava tagasimaksed ei suru alla olemasolevaid programme. Kodanikud võivad oodata, et EL säilitab oma kiire reageerimise võime, järgides samal ajal eelarvedistsipliini.
Euroopa Parlament võttis vastu oma vaheraporti mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) 2028-2034 kohta, mis määrab kindlaks tema läbirääkimispositsiooni nõukoguga. Parlament lükkab tagasi komisjoni lähenemisviisi, mille kohaselt iga liikmesriigi kohta koostatakse üks kava, ja nõuab ambitsioonikamat eelarvet: 1,27 % RKTst väljaspool NGEU võla teenindamist, millele lisandub 0,11 % üle ülemmäärade, kokku 1,38 %. Komisjon pakkus 1,26 % RKTst, arvestades NGEU võla tagasimaksmise ülemmäärade sisse, kokku 2000 miljardit eurot jooksevhindades (1763 miljardit eurot 2025. aasta püsivhindades).
Euroopa Parlament võttis vaheraporti vastu 370 poolt-, 201 vastu- ja 84 erapooletu häälega. See tekst on parlamendi läbirääkimismandaat MFFi 2028-2034 kohta. Tegemist ei ole lõpliku seadusandliku aktiga, vaid poliitilise positsiooniga, mida nõukogu peab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikele 5 arvesse võtma.
Komisjon pakkus välja eri poliitikavaldkondade ühendamise üheks kavaks liikmesriigi kohta, PNR-määrus (COM(2025)0558). Parlament lükkab selle lähenemisviisi tagasi. Parlament leiab, et see seab ohtu aluslepingutes sätestatud poliitikavaldkonnad, tekitab tarbetut konkurentsi toetusesaajate vahel, seab ohtu kulutuste Euroopa mõõtme, nõrgendab mitmetasandilist juhtimist ning seab kahtluse alla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted. Selgelt öeldes koondab üks kava riigi kohta otsused valitsuste ja riiklike ametiasutuste kätte, kahjustades piirkondi, kohalikke osalejaid ja Euroopa prioriteete.
Parlament nõuab vastupidi eelarve Euroopa mõõtme, jagatud haldamise ja mitmetasandilise juhtimise säilitamist. Parlament nõuab ka seda, et PNR-kavade raames eraldamata jäänud summad suunataks täielikult asjaomastele poliitikavaldkondadele, et tagada lõplikele toetusesaajatele prognoositavus. See lähenemisviis on rohkem kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega: otsused tuleb teha kodanikele kõige lähemal tasandil, mitte tsentraliseerida ühte riikidega läbi räägitud kavasse.
Parlament nõuab, et MFF 2028-2034 määrataks 1,27 %-le liidu RKTst väljaspool NGEU tagasimakseid. Parlament nõuab, et NGEU võlateenindus, mis moodustab 0,11 % RKTst, arvestataks üle MFFi ülemmäärade, mis teeb kogusummaks 1,38 % RKTst. Komisjon pakkus 1,26 % RKTst, arvestades NGEU võla tagasimaksmise ülemmäärade sisse, mis on 1763 miljardit eurot 2025. aasta püsivhindades. Parlament peab seda ettepanekut ebapiisavaks ja kahetseb, et see külmutab eelarve reaalses väärtuses.
Parlament nõuab 1. rubriigi assigneeringute suurendamist, et säilitada vähemalt praeguse MFFi rahastamistase. Komisjon pakkus 1. rubriigile 797,2 miljardit eurot 2025. aasta hindades, samas kui MFFis 2021-2027 oli see 810,1 miljardit. Parlament peab seda kärbet vastuvõetamatuks. Parlament nõuab ka 2. ja 3. rubriigi prioriteetsete programmide asjakohast tugevdamist, eelkõige Euroopa konkurentsivõime fondi, programmi Horizon Europe, Euroopa ühendamise rahastu, programmi Erasmus+ ja Ukraina toetamist.
Tulude osas toetab parlament komisjoni „korvi“ lähenemisviisi uutele omavahenditele, kuid läheb kaugemale: parlament nõuab, et tulud ulatuksid vähemalt 60 miljardi euroni aastas. Eesmärk on rahastada liidu suurenenud ambitsioone ilma survet riikide eelarvetele suurendamata. Uute omavahendite loomine tõstatab aga liikmesriikide maksusuveräänsuse küsimuse. Liberaalsem lähenemisviis oleks kulutuste vähendamine, mitte uute Euroopa maksude kehtestamine.
Parlament lükkab tagasi ühtse kava liikmesriigi kohta ja nõuab eelarvet 1,38 %-ga RKTst, kuid tegelik lahing peetakse omavahendite ja eelarvedistsipliini üle.
Euroopa Parlament võttis vastu oma vaheraporti mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) 2028-2034 kohta, mis määrab kindlaks tema läbirääkimispositsiooni nõukoguga. Parlament lükkab tagasi komisjoni lähenemisviisi, mille kohaselt iga liikmesriigi kohta koostatakse üks kava, ja nõuab ambitsioonikamat eelarvet: 1,27 % RKTst väljaspool NGEU võla teenindamist, millele lisandub 0,11 % üle ülemmäärade, kokku 1,38 %. Komisjon pakkus 1,26 % RKTst, arvestades NGEU võla tagasimaksmise ülemmäärade sisse, kokku 2000 miljardit eurot jooksevhindades (1763 miljardit eurot 2025. aasta püsivhindades).
Euroopa Parlament võttis vaheraporti vastu 370 poolt-, 201 vastu- ja 84 erapooletu häälega. See tekst on parlamendi läbirääkimismandaat MFFi 2028-2034 kohta. Tegemist ei ole lõpliku seadusandliku aktiga, vaid poliitilise positsiooniga, mida nõukogu peab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikele 5 arvesse võtma.
Komisjon pakkus välja eri poliitikavaldkondade ühendamise üheks kavaks liikmesriigi kohta, PNR-määrus (COM(2025)0558). Parlament lükkab selle lähenemisviisi tagasi. Parlament leiab, et see seab ohtu aluslepingutes sätestatud poliitikavaldkonnad, tekitab tarbetut konkurentsi toetusesaajate vahel, seab ohtu kulutuste Euroopa mõõtme, nõrgendab mitmetasandilist juhtimist ning seab kahtluse alla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted. Selgelt öeldes koondab üks kava riigi kohta otsused valitsuste ja riiklike ametiasutuste kätte, kahjustades piirkondi, kohalikke osalejaid ja Euroopa prioriteete.
Parlament nõuab vastupidi eelarve Euroopa mõõtme, jagatud haldamise ja mitmetasandilise juhtimise säilitamist. Parlament nõuab ka seda, et PNR-kavade raames eraldamata jäänud summad suunataks täielikult asjaomastele poliitikavaldkondadele, et tagada lõplikele toetusesaajatele prognoositavus. See lähenemisviis on rohkem kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega: otsused tuleb teha kodanikele kõige lähemal tasandil, mitte tsentraliseerida ühte riikidega läbi räägitud kavasse.
Parlament nõuab, et MFF 2028-2034 määrataks 1,27 %-le liidu RKTst väljaspool NGEU tagasimakseid. Parlament nõuab, et NGEU võlateenindus, mis moodustab 0,11 % RKTst, arvestataks üle MFFi ülemmäärade, mis teeb kogusummaks 1,38 % RKTst. Komisjon pakkus 1,26 % RKTst, arvestades NGEU võla tagasimaksmise ülemmäärade sisse, mis on 1763 miljardit eurot 2025. aasta püsivhindades. Parlament peab seda ettepanekut ebapiisavaks ja kahetseb, et see külmutab eelarve reaalses väärtuses.
Parlament nõuab 1. rubriigi assigneeringute suurendamist, et säilitada vähemalt praeguse MFFi rahastamistase. Komisjon pakkus 1. rubriigile 797,2 miljardit eurot 2025. aasta hindades, samas kui MFFis 2021-2027 oli see 810,1 miljardit. Parlament peab seda kärbet vastuvõetamatuks. Parlament nõuab ka 2. ja 3. rubriigi prioriteetsete programmide asjakohast tugevdamist, eelkõige Euroopa konkurentsivõime fondi, programmi Horizon Europe, Euroopa ühendamise rahastu, programmi Erasmus+ ja Ukraina toetamist.
Tulude osas toetab parlament komisjoni „korvi“ lähenemisviisi uutele omavahenditele, kuid läheb kaugemale: parlament nõuab, et tulud ulatuksid vähemalt 60 miljardi euroni aastas. Eesmärk on rahastada liidu suurenenud ambitsioone ilma survet riikide eelarvetele suurendamata. Uute omavahendite loomine tõstatab aga liikmesriikide maksusuveräänsuse küsimuse. Liberaalsem lähenemisviis oleks kulutuste vähendamine, mitte uute Euroopa maksude kehtestamine.
Parlament lükkab tagasi ühtse kava liikmesriigi kohta ja nõuab eelarvet 1,38 %-ga RKTst, kuid tegelik lahing peetakse omavahendite ja eelarvedistsipliini üle.
