11. veebruaril 2026 hääletas Euroopa Parlament geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × LLCotton25 sisaldavate toodete turulelaskmise loa uuendamise üle. See GM puuvill on ELis juba mitu aastat lubatud olnud ja selle luba oli aegumas. Hääletus tõi kaasa arutelu GM organismide ohutuse ja loamenetluse läbipaistvuse üle.
Puuvill GHB614 × LLCotton25 on geneetiliselt muundatud organism (GMO), mis on aretatud taluma teatud herbitsiide. Seda kasutatakse peamiselt loomasöödaks ja derivaatide (õli jne) tootmiseks. Ettevõte Bayer taotles loa uuendamist 10 aastaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) andis soodsa arvamuse, leides, et GM puuvill ei kujuta endast uusi riske inimeste, loomade tervisele ega keskkonnale võrreldes varasema versiooniga. Siiski on mitmed sõltumatud teadusuuringud tõstatanud muret võimalike pikaajaliste mõjude ja mõju pärast bioloogilisele mitmekesisusele.
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles oldi vastu Euroopa Komisjoni kavandatud otsusele luba uuendada. 463 poolthäälega, 164 vastu ja 21 erapooletuga palusid parlamendiliikmed komisjonil mitte uuendada selle GM puuvilla luba. Nad leiavad, et riskihindamise protsessis ei ole piisavalt arvesse võetud sõltumatuid uuringuid ja et algse loa tingimusi ei ole täielikult järgitud. Eelkõige rõhutavad nad, et taotleja esitatud andmed on ebapiisavad, et tagada pikaajaliste negatiivsete keskkonnamõjude puudumine. Resolutsioon ei ole õiguslikult siduv, kuid see saadab komisjonile tugeva poliitilise signaali, kes peab nüüd otsustama, kas järgida parlamendi arvamust või jääda oma kavandatud otsuse juurde.
Hääletus toimus nimekutsega (elektrooniline hääletus) järgmise tulemusega:
Enamus parlamendiliikmeid järgis seega nende poliitiliste rühmade seisukohta, kes nõudsid loa uuendamisest keeldumist, eelkõige Rohelised/EFA, Vasakpoolsete rühm ja osa Sotsialistide ja Demokraatide (S&D) rühmast. Konservatiivsed (EPP) ja liberaalsed (Renew) rühmad olid rohkem lõhenenud.
Kui komisjon järgib parlamendi arvamust, siis selle GM puuvilla luba ei uuendata. See tähendab, et seda puuvilla sisaldavaid tooteid (peamiselt imporditud loomasööt) ei saa enam ELi turule lasta. Tarbijate jaoks ei ole sellel otsest vahetut mõju, kuna seda puuvilla kasutatakse töödeldud toodetes, mitte värskes toidus. Siiski võib see mõjutada teatud põllumajandustoodete importi ja avaldada mõju loomasööda hindadele. Keskkonna seisukohast peegeldab parlamendi vastuseis kasvavat nõudlust ettevaatlikkuse järele GMOde suhtes ja hindamiskriteeriumide tugevdamise järele. Kodanikud, kes soovivad seda teemat jälgida, saavad komisjoni lõpliku otsuse kohta teavet Euroopa Parlamendi veebisaidilt.
11. veebruaril 2026 võttis Euroopa Parlament 463 poolt- ja 164 vastuhäälega ning 21 erapooletuks jäämisega vastu resolutsiooni, millega esitatakse vastuväide komisjoni otsuse eelnõule uuendada geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × LLCotton25 luba. See ei ole läbirääkimismandaat, vaid selgesõnaline poliitiline keeldumine: parlament nõuab eelnõu tagasivõtmist ja kutsub üles luba mitte uuendama. Selle hääletuse taga on sisuline küsimus: kes otsustab ja milliste tõendite põhjal?
Parlament ei vaidlusta ainult ühte puuvilla. Ta tõdeb, et GMO-de lubade andmise protseduur ei anna enam legitiimset otsust: alaline komitee ei saavutanud kvalifitseeritud häälteenamust, komisjon läheb sellest mööda ja parlament jääb vastuväiteid esitama, ilma et saaks täidesaatvat võimu õiguslikult siduda. See hääletus on häiresignaal otsustusahelas, kus keegi ei võta lõplikku vastutust.
Resolutsioon palub komisjonil eelnõu tagasi võtta ja luba mitte uuendada, tuginedes pikaajaliste toksikoloogiliste uuringute ja kumulatiivsete mõjude analüüsi puudumisele. Samuti osutab see vastuolule lubada selliste taimede saaduste importi, mis on tolerantne liidus keelatud herbitsiidide suhtes, nagu glufosinaat, mis on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks 1B. Euroopa põllumehe jaoks tähendab see ebaausat konkurentsi: ta ei saa neid aineid kasutada, kuid kannatab nende jääkide all imporditud toidus.
Mehhanism on lihtne: EFSA andis 2025. aastal positiivse arvamuse, uurimata laiemaid keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mida ta peab oma pädevusvaldkonnast väljapoole jäävaks. Parlament järeldab sellest, et luba ei põhine piisavatel tõenditel. See on tõendamiskoormise ümberpööramine: enam ei pea taotleja tõestama pikaajalist ohutust, vaid institutsioonid peavad põhjendama kahtluse puudumist. Sellisel ümberpööramisel on oma hind: see blokeerib innovatsiooni ja importi, parandamata tingimata kaitset, kui kontrollid jäävad puudulikuks.
Tõeline liberaalne ja subsidiaarne alternatiiv oleks pädevuste selgitamine: kas EFSA hindab neid mõjusid tegelikult või võtavad liikmesriigid otsuse vastutuse riiklikul tasandil, selgete vastutuseeskirjadega. Praegusel kujul nõuab parlament protseduuri reformi, kuid ei ütle, kes lõppkokkuvõttes otsustab. Ilma kvalifitseeritud häälteenamuseta on oht jätkata praegust ebastabiilsust, kus igast uuendamisest saab poliitiline jõukatsumine.
Vastuväiteid esitada, ilma et saaks otsustada, tähendab protseduuri läbikukkumise tõdemist, mitte selle lahendamist.
11. veebruaril 2026 võttis Euroopa Parlament 463 poolt- ja 164 vastuhäälega ning 21 erapooletuks jäämisega vastu resolutsiooni, millega esitatakse vastuväide komisjoni otsuse eelnõule uuendada geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × LLCotton25 luba. See ei ole läbirääkimismandaat, vaid selgesõnaline poliitiline keeldumine: parlament nõuab eelnõu tagasivõtmist ja kutsub üles luba mitte uuendama. Selle hääletuse taga on sisuline küsimus: kes otsustab ja milliste tõendite põhjal?
Parlament ei vaidlusta ainult ühte puuvilla. Ta tõdeb, et GMO-de lubade andmise protseduur ei anna enam legitiimset otsust: alaline komitee ei saavutanud kvalifitseeritud häälteenamust, komisjon läheb sellest mööda ja parlament jääb vastuväiteid esitama, ilma et saaks täidesaatvat võimu õiguslikult siduda. See hääletus on häiresignaal otsustusahelas, kus keegi ei võta lõplikku vastutust.
Resolutsioon palub komisjonil eelnõu tagasi võtta ja luba mitte uuendada, tuginedes pikaajaliste toksikoloogiliste uuringute ja kumulatiivsete mõjude analüüsi puudumisele. Samuti osutab see vastuolule lubada selliste taimede saaduste importi, mis on tolerantne liidus keelatud herbitsiidide suhtes, nagu glufosinaat, mis on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks 1B. Euroopa põllumehe jaoks tähendab see ebaausat konkurentsi: ta ei saa neid aineid kasutada, kuid kannatab nende jääkide all imporditud toidus.
Mehhanism on lihtne: EFSA andis 2025. aastal positiivse arvamuse, uurimata laiemaid keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mida ta peab oma pädevusvaldkonnast väljapoole jäävaks. Parlament järeldab sellest, et luba ei põhine piisavatel tõenditel. See on tõendamiskoormise ümberpööramine: enam ei pea taotleja tõestama pikaajalist ohutust, vaid institutsioonid peavad põhjendama kahtluse puudumist. Sellisel ümberpööramisel on oma hind: see blokeerib innovatsiooni ja importi, parandamata tingimata kaitset, kui kontrollid jäävad puudulikuks.
Tõeline liberaalne ja subsidiaarne alternatiiv oleks pädevuste selgitamine: kas EFSA hindab neid mõjusid tegelikult või võtavad liikmesriigid otsuse vastutuse riiklikul tasandil, selgete vastutuseeskirjadega. Praegusel kujul nõuab parlament protseduuri reformi, kuid ei ütle, kes lõppkokkuvõttes otsustab. Ilma kvalifitseeritud häälteenamuseta on oht jätkata praegust ebastabiilsust, kus igast uuendamisest saab poliitiline jõukatsumine.
Vastuväiteid esitada, ilma et saaks otsustada, tähendab protseduuri läbikukkumise tõdemist, mitte selle lahendamist.
