18. juulil 2024 valis Euroopa Parlament Ursula von der Leyeni Euroopa Komisjoni presidendiks teiseks ametiajaks. See valimine on oluline samm Euroopa institutsioonide moodustamisel järgmiseks viieks aastaks.
Pärast 2024. aasta juuni Euroopa Parlamendi valimisi pidasid parlamendi fraktsioonid läbirääkimisi komisjoni presidendi kandidaadi nimetamiseks. Ursula von der Leyen, Euroopa Rahvapartei (EPP, paremtsentristlik) kandidaat, oli ainus kandidaat. Euroopa Liidu lepingu kohaselt valib parlament komisjoni presidendi oma koosseisu liikmete häälteenamusega (vähemalt 361 häält 720-st).
Parlament kiitis heaks Ursula von der Leyeni nimetamise Euroopa Komisjoni presidendiks. Hääletus toimus käe tõstmise teel, ilma üksikute häälte lugemiseta, kuid tulemus kuulutati vastuvõetuks. Vastavalt protseduurile oli Euroopa Ülemkogu (ELi riigipead ja valitsusjuhid) eelnevalt tema kandidatuuri esitanud. See valimine võimaldab Ursula von der Leyenil moodustada oma uue volinike meeskonna, kes seejärel peavad saama parlamendi poolt ükshaaval heakskiidu.
Ettepanek võeti vastu. Üksikasju poolt- või vastuhäälte arvu kohta ei avaldatud, kuna hääletus toimus käe tõstmise teel ilma nimelise hääletuseta. Ametlik tulemus näitab lihtsalt, et valimine kiideti heaks.
Sellel valimisel on otsene mõju Euroopa kodanike igapäevaelule. Euroopa Komisjon on institutsioon, mis teeb ettepanekuid Euroopa seaduste kohta, haldab ELi eelarvet ja jälgib lepingute täitmist. Ursula von der Leyen komisjoni eesotsas määrab poliitilised prioriteedid järgmiseks viieks aastaks, eelkõige kliima, majanduse, digitaalvaldkonna ja rahvusvaheliste suhete osas. Kodanikud saavad jälgida komisjoni tööd ja osaleda avalikel konsultatsioonidel tulevaste seadusandlike ettepanekute üle.
Ligikaudne vastavus deklareeritud huvialade alusel. See ei tõesta mõju sellele hääletusele.
