Euroopa Parlamendi seisukoht inimõiguste olukorra kohta Aserbaidžaanis

Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles analüüsitakse inimõiguste olukorda Aserbaidžaanis. Tekst võeti vastu seoses eelseisva kliimakonverentsiga COP29 Bakus novembris 2024. Dokument käsitleb kõiki Aserbaidžaani poliitikast mõjutatud kodanikke, sealhulgas poliitilisi oponente, ajakirjanikke ja kodanikuühiskonna liikmeid.

Taust ja eesmärgid

Resolutsioon põhineb rahvusvahelistel õigusraamistikel nagu Euroopa Inimõiguste Konventsioon ja ÜRO konventsioonid. Eesmärk on hinnata Aserbaidžaani kohustuste täitmist inimõiguste valdkonnas ja tagada, et COP29 korraldajariik järgib oma kohustusi kodanikuühiskonna kaitse osas.

Põhimeetmed

• Dokument loetleb üle 300 poliitilise vangi Aserbaidžaanis, sealhulgas silmapaistvaid inimõiguste kaitsjaid
• Rõhutab mittetulundusühingute ja sõltumatute meedia süstemaatilist tegevuse piiramist
• Toob välja juhtumeid režiimikriitikute transnatsionaalsest mahasurumisest välismaal
• Rõhutab probleeme kohtusüsteemi sõltumatuse ja korruptsiooniga
• Märgib täitmata Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid

Tähtajad ja rakendamine

Resolutsioon võeti vastu 2024. aasta lõpus vastusena COP29 ettevalmistustele. Euroopa Parlament jätkab olukorra jälgimist oma komisjonide kaudu ja läbi dialoogi teiste rahvusvaheliste institutsioonidega nagu Euroopa Nõukogu ja OSCE. Kontroll hõlmab Aserbaidžaani kohustuste täitmise hindamist kliimakonverentsi korraldajariigina.

Mõju kodanikele ja sidusrühmadele

Resolutsiooni eesmärk on tõsta teadlikkust inimõiguste olukorrast Aserbaidžaanis. See puudutab poliitilisi vange, ajakirjanikke, keskkonnakaitsjaid ja kodanikuühiskonna liikmeid. Euroopa kodanikud, kes reisivad või töötavad Aserbaidžaanis, peaksid samuti teadma omavolilise kinnipidamise ohtu. Dokument toimib alusena edasiseks poliitiliseks dialoogiks ELi ja Aserbaidžaani vahel.