Euroopa Parlament kiitis heaks ÜRO konventsiooni investor-riigi vahekohtumenetluse läbipaistvuse kohta

Lühidalt

18. detsembril 2024 andis Euroopa Parlament rohelise tule Euroopa Liidu nimel sõlmida ÜRO konventsioon investorite ja riikide vaheliste lepingute alusel toimuva vahekohtumenetluse läbipaistvuse kohta. Selle eesmärk on muuta läbipaistvamaks vahekohtumenetlused, mis vastandavad välisinvestoreid riikidele.

Taust

Investori ja riigi vahekohtumenetlus (ehk ISDS, Investor-State Dispute Settlement) on mehhanism, mis võimaldab välisettevõttel esitada riigi vastu hagi eraõiguslikus vahekohtus, kui ta leiab, et tema investori õigusi on rikutud. Neid menetlusi kritiseeritakse sageli läbipaistvuse puudumise pärast: kinnised istungid, konfidentsiaalsed dokumendid, kodanikuühiskonna osaluse puudumine. ÜRO konventsioon lepingute alusel toimuva vahekohtumenetluse läbipaistvuse kohta (nn Mauritiuse konventsioon) võeti vastu 2014. aastal nende puuduste kõrvaldamiseks. See kohaldab ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) läbipaistvuseeskirju olemasolevatele vahekohtumenetlustele.

Mis otsustati

Euroopa Parlament kiitis heaks nõukogu otsuse, mis lubab konventsiooni sõlmimist ELi nimel. See tähendab, et Euroopa Liit saab ametlikult ühineda selle rahvusvahelise lepinguga. Raportöör Anna Cavazzini (Rohelised/EFA, Saksamaa) rõhutas, et see konventsioon on oluline samm suurema läbipaistvuse ja legitiimsuse suunas investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamisel. Parlament rõhutas ka vajadust reformida põhjalikult vahekohtumenetluse süsteemi, toetades UNCITRALi käimasolevat tööd alalise mitmepoolse kohtu loomiseks.

Hääletustulemus

Seadusandlik resolutsioon võeti vastu suure häälteenamusega: 591 poolt, 7 vastu ja 53 erapooletut. See hääletus kinnitab parlamendi toetust avatumale ja demokraatlikumale lähenemisele rahvusvahelises vahekohtumenetluses.

Mida see kodanike jaoks muudab

Konkreetselt muudab ELi ühinemine Mauritiuse konventsiooniga UNCITRALi läbipaistvuseeskirjad kohustuslikuks kõigis tulevastes vahekohtumenetlustes, mis põhinevad ELi sõlmitud investeerimislepingutel. See tähendab:

• Juurdepääs dokumentidele: menetlusdokumendid, poolte seisukohad ja otsused tehakse avalikuks.
• Avatud istungid: istungeid saab avalikkus jälgida, välja arvatud põhjendatud eranditel (nt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks).
• Kodanikuühiskonna osalus: valitsusvälised organisatsioonid saavad esitada arvamusi (amicus curiae).

Euroopa kodanike jaoks on see edasiminek demokraatia ja aruandekohustuse vallas: otsused, mis mõjutavad avalikke vahendeid ja poliitikat, on vähem läbipaistmatud. Parlament jälgib jätkuvalt arenguid, et tagada läbipaistvuse mitte ainult paberil jäämine ning et vahekohtumenetluse süsteem areneks õiglasema õigusemõistmise suunas.